Tsahkna: apteekide eelnõu vajab veel palju tööd

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks seati 30. aprill. Ettepanekute tegemise aeg on tavapärasest lühem, kuna eelnõu peab vähemalt osaliselt jõustuma enne, kui kaovad apteekide asutamispiirangud, ehk 9. juuniks. Kui uut regulatsiooni ei suudeta õigeks ajaks jõustada, muutub apteegiturg täiesti vabaks ja seda soovitakse vältida.

Kõige rohkem tekitas riigikogus küsimusi apteekide omandiküsimus ehk see, et eelnõuga tahetakse korraldada nii, et ­apteegi suuromanik saab olla vaid proviisor.

Motivatsioon aitab apteegi välja osta. Keskerakondlane ­Kalev Kallo küsis Tsahknalt, kuidas apteekrid üldse suudavad praegustelt kettidelt apteegid välja osta.

Tsahkna sõnul peaksid proviisorid olema motiveeritud apteekide omanikuks saama, kuna apteegipidamine tundub olevat kasumlik ettevõtmine. Ta märkis, et kindlasti peab omandisuhete muutmiseks andma ­aega, näiteks 6–7 aastat, ja peaks reguleerima ka ülemineku­aega.

Tsahkna tõi välja Ungari ees­kuju, kus riik annab odavat laenu, et apteekrid saaksid apteeke välja osta.

Veel sõnas ta, et piisavalt pikk üleminekuaeg on oluline selleks, et noored oleksid rohkem motiveeritud proviisoriks õppima – motivaatoriks võiks olla ettevõtja perspektiiv.

Apteekide praeguste omanike, kui tegemist pole proviisoritega, motivatsioon oma apteekide enamusosaluste müümiseks on Tsahkna sõnul see, et vastasel juhul ei saaks nad enam üldse selles äris tegutseda.

Proviisorist saab tervishoiutöötaja. Tsahkna selgitas, et väga oluline muudatus on see, et proviisoritest saavad tervishoiutöötajad.

Tema sõnul vajab eraldi arutamist, millised tervishoiuteenused anda proviisorite osutada, kuid kindlasti võiks selliseid teenuseid olla ning siis kaasneks ka haigekassa tugi ja riiklik kontroll teenuste üle. “Apteegiteenus ei ole selle eelnõu järgi enam tavaline teenuseosutamine,” sõnas Tsahkna.

Erakonnakaaslane jäi skeptiliseks. Tsahkna erakonnakaaslane ­IRLis Erki Nool oli skeptiline, kuidas toimiks hulgimüügi ja jaemüügi lahutamine. Ta tõi välja, et hulgimüüja võib alati mõne äri abikaasa nimele kirjutada.

Nool küsis, mida eelnõu tavainimese jaoks muudab. Tsahkna sõnul üritatakse apteegiteenuse kvaliteeti paremaks muuta, eelkõige selle kaudu, et tekib reaalsem konkurents. Näiteks tõi ta piirangu, et pannakse paika, mitu apteeki võib ühel proviisoril olla.

Teiseks ütles Tsahkna, et väga tähtis on lõhkuda vertikaalne integratsioon ravimiäris ehk lahutada hulgi- ja jaemüük. Kuidas seda tagada, näiteks kuidas välistada varjatud osalusi, Tsahkna ei öelnud.

Erilist tähelepanu ei pälvinud seaduseelnõu punkt, millega tahetakse korraldada nii, et ühes hoones tohib tegutseda ainult üks apteek. See punkt on aga varasemates aruteludes saanud kõvasti kriitikat.

Tsahkna sõnul on tähtis, et sotsiaalkomisjon saaks eelnõu pärast muudatusette­panekuid veel huvigruppidega arutada.