Tsahkna: apteegieelnõuga veel palju tööd

Piret Reiljan 24. aprill 2014, 12:49

Täna toimus riigikogus nn apteegiäri reformimise eelnõu esimene lugemine, kus IRLi liige ja riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna tõdes, et seaduseelnõuga on veel palju tööd.

Tsahkna oli sotsiaalkomisjoni esimees, kui vastav eelnõu riigikogule esitati. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks seati 30. aprill kell 14. Ettepanekute tegemise aeg on tavapärasest veidi lühem, kuna eelnõu peab vähemalt osaliselt jõustuma enne seda, kui kaovad apteekide asutamispiirangud, ehk 9. juuniks. Kui uut regulatsiooni ei suudeta õigeks ajaks jõustada, muutub apteegiturg täiesti vabaks ja seda soovitakse vältida.

Kõige rohkem tekitas täna riigikogus küsimusi apteekide omandiküsimus ehk see, et eelnõuga tahetakse korraldad nii, et apteegi suuromanik saab olla ainult proviisor. Keskerakndlane Kalev Kallo küsis Tsahknalt, kuidas apteekrid üldse suudavad praegustelt kettidelt apteegid välja osta? Tsahkna sõnul peaksid apteekrid olema motiveeritud apteekide omanikuks saama, kuna apteegipidamine tundub olevat kasumlik ettevõtmine.

Ta märkis, et kindlasti peab omandisuhete muutmiseks andma piisavalt aega, näiteks 6-7 aastat, ja täiendavalt reguleerima peaks ka üleminekuaega. Tsahkna tõi välja Ungari eeskuju, kus riik annab odavat laenu, et apteekrid saaksid apteeke välja osta.

Veel sõnas Tsahkna, et piisavalt pikk üleminekuaeg on oluline ka selleks, et noored oleksid rohkem motiveeritud proviisoriks õppima – ettevõtja perspektiiv võiks olla motivaatoriks. Apteekide praeguste omanike, kui tegemist pole proviisoritega, motivatsioon oma apteekide enamusosaluste müümiseks on Tsahkna sõnul see, et vastasel juhul ei saaks nad enam üldse selles äris tegutseda.

Tsahkna selgitas riigikogu kõnepuldis, et väga oluline muudatus on see, et proviisoritest saavad tervishoiutöötajad. Tema sõnul vajab eraldi arutamist, millised tervishoiuteenused anda proviisorite osutada, kuid kindlasti võiks selliseid teenuseid olla ning siis kaasneks ka Haigekassa tugi ja riiklik kontroll teenuste üle. „Apteegiteenus ei ole selle eelnõu järgi enam tavaline teenuseosutamine,“ sõnas Tsahkna.

Erakonnakaaslane skeptiline

Tsahkna erakonnakaaslane IRLis Erki Nool oli skeptiline, kuidas hakkab toimima hulgimüügi ja jaemüügi lahutamine. Ta tõi välja, et hulgimüüja võib alati mõne äri abikaasa nimele kirjutada. Nool küsis veel, mida üldse arutatav eelnõu tavainimese jaoks muudab apteegiteenuse osas? Tsahkna sõnul üritatakse eelnõuga muuta apteegiteenuse kvaliteeti paremaks läbi selle, et tekib reaalsem konkurents.

Näiteks tõi ta piirangu, et pannakse paika, mitut apteeki tohib omada üks proviisor. Teiseks tõi Tsahkna välja, et oluline on lõhkuda vertikaalne integratsioon ravimiäris ehk lahutada hulgi- ja jaemüük. Kuidas seda tagada, näiteks kuidas välistada varjatud osalusi, Tsahkna aga ei maininud.

Erilist tähelepanu ei pälvinud täna riigikogus toimunud põgusas arutelus seaduseelnõu punkt, millega tahetakse korraldada nii, et ühes hoones tohib tegutseda ainult üks apteek. See punkt on aga varasemates arutelutes saanud kõvasti kriitikat, näiteks õiguskantsler Indrek Tederilt, riigikontrollilt ja konkurentsiametilt.

Tsahkna sõnul on oluline, et riigikogu sotsiaalkomisjon saaks pärast muudatusettepanekute esitamist veel korduvalt huvigruppide ja partneritega seaduseelnõu arutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2014, 16:32
Otsi:

Ava täpsem otsing