Eesti idude jõuline laienemine

Kadri Põlendik, Rivo Sarapik 25. aprill 2014, 08:07

Ehkki Eesti idufirmad loovad jõuliselt töökohti, paisutades personali tänavu kolmandiku võrra, takistab nende veelgi kiiremat kasvu sobivate oskustega inimeste leidmine ja nende Eestisse sisse elatamine.

Siinsete idufirmade juhtide info kohaselt töötab 64 Eesti päritolu ettevõttes aprilli alguse seisuga ligikaudu 800 inimest, tänavu otsitakse juurde veel vähemalt 176, kirjutab tänane Äripäev. Lisaks on välisriikidesse loonud idud 283 töökohta, mis saavad tänavu veel 115 täiendust. Aasta lõpuks annavad kiired kasvajad tööd rohkem kui 1300 inimesele.

Firmade palgaülevaadet panevad idufirmade juhid veel kokku, kuid tipud maksavad keskmiselt 2000 eurost palka, teab andmete kogumist eest vedav Ragnar Sass. Mobiilimakseid arendav Fortumo jõudis tänavu ka Äripäeva 500 parema palka maksva firma sekka Palga TOPis - 2012. aastal ulatus keskmine tasu ettevõttes 1481 euroni.

Uus kolleeg iga töötaja kohta.

Enim vajab lisatöökäsi ülemaailmset tuntust saavutanud programmeerijate tööd lihtsustavat tarkvara tootja ZeroTurnaround, kes loodab sel aastal Eestis ja välismaal kokku värvata 52 inimest. Teine usin palkaja on majandustarkvara tootja Erply, kes otsib oma meeskonda 35 uut liiget.

Kuid ka tagasihoidlikumad tegijad plaanivad jõudsalt laieneda. Nii andis Yoga Systemsile Soome telekomist TeliaSonera tulnud 2,3 miljoni eurone investeering võimaluse kiiremini käiku lasta planeeritud tegevused, mille jaoks on vaja lisatööjõudu. Viis aastat tegutsenud ettevõte loodab oma 12liikmelisse meeskonda palgata veel sama palju inimesi.

Rahvusvahelist äri Eestis keeruline alustada.

Seni vaid Eestis tegutsev Yoga Systems pakub nn targa kodu süsteemi, mille abil on võimalik näiteks nutitelefonist kontrollida kodus kõiki seadmeid ja neid oma soovide järgi kodust eemal seadistada. Sarnaselt saab seda kasutada kontoris, näiteks kliimaseadet reguleerides.

Ettevõtte juhatuse liige Priit Vimberg rääkis, et olulisim on neil leida arendajaid ja müüki toetavaid inimesi. Lisaks kliendihaldureid, kes peavad Vimbergi sõnul olema rahvusvahelise kogemusega ja oskama suhelda suurkorporatsioonidega. "Ma ei oska öelda, kas leiame nii rahvusvahelisi inimesi Eestist, aga proovime ja kui ei leia, siis proovime mujalt palgata," rääkis ta. "Ausalt öeldes, pilt on siin väga masendav. Kui tahta Eestis mingit rahvusvahelist korporatsiooni üles ehitada või rahvusvahelist ettevõtet kasvatada, on pilt küllaltki üürikene," märkis Vimberg.

Hispaaniakeelne turg meelitab.

Oma meeskonda on plaanis kahekordistada ka veebipõhist e-hankelahendust pakkuval Deltabidil. Praegu töötab ettevõttes neli inimest, neist üks Tšiilis.

"Oleme otsinud arendajaid Eestist, aga see pole lihtne, sest konkurents firmade vahel on tihe ja häid inimesi alati liiga vähe. Teine küsimus, kus lisajõudu vajame, puudutab müüki. Deltabidi lahendust on lihtne internetis müüa, vaja on pealehakkamist ja head suhtlemis- ja keeleoskust, kuid isegi selliseid inimesi on keeruline leida," rääkis Deltabidi asutaja Erkki Brakmann. Tšiili kiirendis osalenud ettevõte sai kohalikud kontaktid ja otsustas sinna panustada.

"Euroopa ja USA ettevõtetes on hankeprotsessid üldjuhul hästi välja kujunenud. Lõuna-Ameerikas nii ei ole ja seal on vajadus tegelikult isegi suurem. See on ka üks põhjus, miks me siin oleme. Teine põhjus on keel - oleme tõlkimas lahendust hispaania keelde ja hispaaniakeelne turg on väga lai," kõneles Brakmann.

Raha ja eksperdid meelitasid Londonisse.

Kahest eelnevast on täiesti erinev Deltasight. Lisaks sellele, et ettevõttel on plaan oma meeskonda juurde värvata rohkem inimesi, kui neil juba on (ehk senisele kolmele lisada neli), ei ole Deltasightil Eestis kontorit ega ühtegi töötajat. Innovatsiooniandmete kogumise ja analüüsiga tegeleva idufirma kaasasutaja Taavi Raidma ütles, et kuna ettevõtte tegevusvaldkond on Eestis ülipisike, otsustati varakult kolida suure kasvuruumiga turule ehk Suurbritanniasse. Otsustamisele aitas kaasa kapitali parem saadavus ja hind ning hea ligipääs ekspertidele.

Raidma ei välistanud, et ettevõtte arenedes luuakse üksus Eestisse. "Meeskonna kasvades on realistlik, et liigutame arendusmeeskonna odavama kulubaasiga asukohta. Eesti on kindlasti üks võimalustest," sõnas ta.

TASUB TEADA: Mis takistab idufirmasid arenemast?

Deltabidi asutaja Erkki Brakmann: Kvaliteettööjõud väheneb. Eestis on välismaalaste palkamine aja- ja rahakulukas ning käib väikefirmadele üle jõu.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede: välismaalaste sujuvama Eestisse sisse elamise toetamiseks töötab siseministeerium välja Kohanemisprogrammi. Lisaks muutub töötukassa juures tegutsev EURES üle-Euroopaline töövahendusbüroo senisest enam ettevõtetele suunatuks. Need on väga konkreetsed riigipoolsed tegevused, millede elluviimiseks on ka rahalised ressursid plaanitud ning peaksid toetama ettevõtteid välismaalaste värbamisel.

Yoga Systemsi juhatuse liige Priit Vimberg: välisturul müümise potentsiaaliga firmasid võiks riik viia messidele, et nad saaksid seal oma tooteid esitleda. Lisaks ei oska paljud Eesti ettevõtted ennast müüa, mistõttu võiks riik aidata koolitada, kuidas toodet esitleda ja müüa, et inimesed saaks aru, mis see on.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede: idufirmade potentsiaali realiseerimiseks on loodud Start-Up Estonia programm, kus leitakse esmalt potentsiaaliga ideed ja meeskonnad ning antakse neile seejärel teadmisi ettevõtlusega alustamisest ja idee realiseerimisest äriks.

Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juht Margus Uudam: EAS toetab ettevõttesse ekspordijuhi palkamist, makstes kuni 50% tema palgast kinni. Samasugust tuge on võimalik saada ka tippjuhi värbamisel väljapoolt riiki, kuid Eesti ettevõtted ei kasuta seda. Mõistlik on täiendada oma meeskonda inimestega, kellel on tippklientide kontaktid olemas ja kes on nendega varem äri teinud. See on kiirem viis turule, kui hakata ise neid looma.

KOMMENTAAR: Mõeldakse suurelt, aga kontaktid kasinad

Margus Uudam, Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juht ja Ambient Sound Investmentsi otseinvesteeringute juht

Eesti idufirmade tugevus on globaalne mõtlemine - tooted orienteeritakse suurtele turgudele. Näiteks Poola üks suuremaid probleeme on see, et startup'ide jaoks on Poola turg piisavalt suur. Sealsed riskikapitalistid ütlevad, et neil ei ole enamjaolt kompetentsi välja minna. Meil on tekkinud suurepärased rollimudelid, kus on väljas TransferWise, ZeroTurnaround, Pipedrive, Erply …

Siin regioonis on läbiv nõrkus, et on vähe kogenud meeskondi, kel oleks kontaktvõrgustik globaalsel turul. Ameerikas või Aasias näeb tihti startup'i alustajaid, kellel on kontaktvõrgustik tippklientide hulgas olemas, sest nad asuvad turul, kus on number üks kliendid. Nad on töötanud Google'is ja Microsoftis. Töötades Eestis ei saa töötada Qualcommis ja seetõttu ei saa olla ka Qualcommiga kontakti.

LISALUGU: Kreeka päästab majandust idufirmadega

Kreeka valitsus loodab riigi majanduse raskest seisust päästa idufirmadega, vahendas Bloomberg.

Kuus aastat kestnud majanduslangus tõstis Kreekas töötuse määra 26%ni, noorte seas üle 56%. Samal ajal loodi seal mullu 144 uut idufirmat ehk üle kahe korra rohkem kui 2012. aastal.

Kreeka idufirmade juhid aga leiavad, et nemad üksi tööpuudust vähendada ei suuda. "Idufirmad loovad riigile töökohti ja käivet ning on positiivsed eeskujud eriti just noortele," ütles kõrge potentsiaaliga ettevõtjaid toetava mittetulundusühingu Endeavor Greece tegevjuht Haris Makryniotis.

Praegu on Kreeka idufirmades tööl umbes 1500 inimest. Endeavori andmetel sai 30 alustavat ettevõtet mullu kokku 42 miljoni euro väärtuses investeeringuid, võrreldes 500 000 euroga, mida said idufirmad 2010. aastal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2014, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing