Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meri konverents: abi Ukrainale sanktsioonidest tähtsamgi

Sirje Rank 26. aprill 2014, 06:00

Ukrainas toimuv ei ole Euroopa jaoks ühe kauge ja vähe tuntud maa konflikt oma naabriga, vaid põhimõtteline ja tõsine muutus külma sõja järgses maailmakorralduses, kus Euroopa ei või jääda vaid "tõsist muret" väljendama.

Olulisemgi kui sanktsioonide karmistamine Venemaa suhtes on lääneriikide abi Ukrainale, et see korruptsioonist uuristatud ja pankroti äärel suurriik, millel on ühine piir Euroopa Liiduga, stabiliseerida ja jalule aidata, tõdeti eile Tallinnas alanud Lennart Meri konverentsil.

Kõige lähem siht on tagada maikuu lõppu kavandatud presidendivalimiste toimumine, et kindlustada võimu legitiimsus. Siis majandusabi.

Viimane on Ukrainale kibe kriisirohi, kuid IMFi kaheaastase programmi järel võiks majandus aastatel 2016-2018 juba toibuma hakata. Siis jõuavad kätte ka Venemaa presidendivalimised ja kui selleks ajaks pole Ukraina stabiliseerimisel edu olnud, pole edasiste arengute suhtes enam mingitki  kindlust, arutleti eile öösse veninud sessioonil.

Mida Venemaa president Vladimir Putin siis Ukrainas õieti taotleb?

Putini jaoks on ukrainlased ja venelased alati olnud üks ja lahutamatu rahvas. 2008. aastal ütles Putin Münchenis, et Ukraina ei olegi mingi õige riik. Püüd on ühendada ortodoksne vene rahvas, keda riigipiirid lõhestavad, vastandudes dekadentlikule läänele. See on jõuline tugeva Venemaa taastamise sõnum, mis  kõnetab ka Venemaa laiemat avalikkust. Hoiatava paralleelina kasutas sarnast retoorikat ja propagandameetmeid ka Serbia riigijuht Slobodan Milosevic Balkani sõdade eel.

Ukraina järel võivad järgneda Valgevene, Balti riigid, Põhja-Kasahstan ja seegi loetelu ei pruugi veel olla lõplik. Venemaa on selgelt revanšistlikul kursil.

Ilmne paistab seegi, et Putin tahab taastada vana mõjusfääride poliitikat, lootes, et lääneriikidega on selles lõpuks võimalik kokku leppida.

Ukraina idaosas on Putinil aga raskem edu saavutada kui Krimmis, sest pole n.ö kohalikku koostööpartnerit. Ukraina oligarhid hoiavad pigem Kiievi valitsuse poole ning presidendikandidaatide seas ei ole venemeelsetel suuri šansse. Isegi Ukraina tagandatud presidendi Regioonide partei pole osutunud Kremlile lojaalseks. Nii püüabki Putin hoida Ukrainat ebastabiilse ja düsfunktsionaalsena - seda eesmärki täidab ka Ukrainale föderatsiooni või konföderatsiooni mudeli peale surumine.

Euroopa Liidu riikidel ei ole uuest olukorrast ega selle tõsidusest veel ei ühist arusaama ega pikema vaatega strateegiat, kuidas edasi. Siingi oleks Euroopale vaja jõulist liidrit nagu eurokriisi lahendamisel. Samuti  tihedat koostööd USAga. Sest Venemaa läheb oma ideoloogiasõja ja agendaga ilmselt nii kaugele edasi kui minna lastakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2014, 15:23
Otsi:

Ava täpsem otsing