Meri konverents: gaas on Venemaale mõjus relv

Sirje Rank 26. aprill 2014, 15:23

Gaasirelv on Venemaal üks olulisemaid poliitilisi mõjutusvahendeid ja Moskva ei kõhkle seda kasutamast ega kaitsmast.

Kindlasti näeme edaspidi veelgi rohkem seda, kuidas Venemaa pakub ELi riikidele erinevaid soodsaid tehinguid, et Euroopa Liidu ühisrinnet lõhkuda, rääkis Tallinnas Lennart Meri konverentsil Tšehhi välisministeeriumi energiajulgeoleku saadik Vaclav Bartuška. Sama ohtlik kui võõralt onult kommi vastu võtta - hästi see ei lõpe.

Selle asemel peavad Euroopa Liidu riigid keskenduma ühisturu väljaarendamisele, ühendustele loomisele, varustajate mitmekesistamisele. Sest Ukraina kriis ei kao kuhugi, surve jääb ja Euroopa peab tõsiselt mõtlema, kuidas oma sõltuvust Venemaa gaasist vähendada.

Ukraina sündmused ei jäta kahtlust - Venemaa on revanšistlik riik, mis tahab destabiliseerida Euroopa julgeolekut.

Esimest korda tajub Euroopa, et energiajulgeolek ei puuduta vaid varustuskindlust või energia hinda, millel on majanduslik mõju, vaid et tegemist on ohuga Euroopa julgeolekule, ütles konverentsil Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi asedirektor Peter Balas.

Gazprom, Rosneft, Rosatom - need ettevõtted alluvad Kremlile ega käitu Balase sõnul tavalise äriloogika alusel. Seda, kuidas gaasi hind Ukrainale on lühikese aja sees korduvalt ja järsult muutunud, turu arengutega ei seleta.

Kui asendatav on Venemaa gaas?

Euroopa saab 15% oma gaasitarbest Venemaalt ja kiiresti seda ei korva. Ent olukord on kardinaalselt muutunud, tuleb hakata valmistuma tarnekatkestuse võimaluseks, ütles Londoni õigusinstituudi professor Alan Riley.

Ajutise lahendusena ei tohiks ära põlata suuremat kivisöe kasutust - kivisöeküttel jaamad on võimalik vajadusel kiiresti käivitada. Samuti võiks Saksamaa ajutiselt oma tuumaenergiast loobumise plaanis aja maha võtta. Hoidlad on vaja maksimaalselt täis pumbata ning kindlasti on ka suurema energiakokkuhoiu võimalusi, arutles Riley. Ülevaatamist vajavad kildagaasi ja tuuleenergia arengut pärssivad regulatsioonid.

Kestvamad lahendused ja alternatiivid, sh USA suurem kildagaasi eksport Euroopa turule, uued tarnijad Türkmenistanist või Põhja-Iraagist, pole reaalsed enne 2020. aastat.

Riley sõnul on oluline, et Euroopa vaataks probleemi laiemalt ning kaasaks energiajulgeoleku kindlustamisse ka ELi kandidaatriigid. Näiteks Serbia teeb Moskvaga koostööd lõigu üle South Stream torujuhtmes, mis Euroopa energiajulgeolekut õõnestab.

Samas on ilmne, et Lääne-Euroopa ei tunneta Venemaa gaasirelva survet niisama tugevalt kui Kesk- ja Ida-Euroopa. Läänele on Venemaa alati usaldusväärne partner olnud, ka külma sõja ajal. Ning Lääne-Euroopas on ühtne turg paremini arenenud, ühendused on olemas. Mida enam Kesk-ja Ida-Euroopa pole, seda enam on sarnaseid kogemusi nagu Leedul, mida Gazprom Euroopa Liidu seaduste täitmise eest (gaasi tootmise ja tarnspordi lahku löömine) kõrge hinnaga "karistas".

Ent Balti regioonis on asjad liikumas - aasta lõpul valmib Leedu LNG terminal, mis võimaldab Leedul 20-25% tarbitavast gaasist alternatiivsetelt tarnijatelt importida. Soome ja Eesti jätkavad kõnelusi LNG terminalide ja gaasitoru ehitamiseks, mida suures osas rahastaks Euroopa Liit.

Seniks aga ei tohiks ise endale häda teha sellega, et ähvardada Venemaad sanktsioonidega ning lõpetada Venemaa gaasi ostmine, ütles Leedu energiaminister Jaroslav Neverovitš.

Konverentsil viidati ka gaasiäri seostele organiseeritud kuritegevuse ja Venemaa ja Ukraina poliitika vahel. Ukraina ja Venemaa piiril pole ikka veel gaasimõõtjaid - nii on võimalus osa rahast kõrvale juhtida ja kasutada seda poliitilise mõjutusvahendina. "Seni kuni Ukraina oma energiasektorit ei reformi, jääb riik poliitiliselt ja majanduslikult mõjutatavaks," ütles Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juht Matthew Bryza.

Venemaa üritab Euroopas üle võtta starteegilisi energiaettevõtteid ning jääb testima ja õõnestama Euroopa Liidu meelekindlust. Lisaks riikidele ükshaaval soodsamate lepingute pakkumisele saab üks proovikivi olema South Stream - kas EL on valmis oma reegleid rikkuma, et Venemaalt gaasi saada. Ning kui toru peaks efektiivsuse mõttes rajatama läbi Krimmi, tekib küsimus, kas EL on valmis ostma gaasi, mis tuleb läbi okupeeritud territooriumi, rääkis Riley.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2014, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing