Põllumajandust pakub vähe fonde

Äripäeva Põllumajanduse erilehe päringule vastasid Nordea, SEB, Danske, Krediidipank ja Avaron ning East Capital, et Eestis või mujal, neil selliseid spetsiifilisi investeerimisfonde pakkumises ei ole.

"Sektorifondid on küll kindlasti põnevad, kuid finantstoodete, sh fondide pakkumist reguleeriv seadusandlus liigub tasapisi selles suunas, et sellised tooted enamasti ei leia teed avalikku pakkumisse, kuna need on liialt riskantsed ja spetsiifilised, jäädes sellisena professionaalsete investorite ja privaatpanganduse klientide pärusmaaks," kommenteeris SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Swedbank märkis samuti, et nende endi investeerimisfondid ei halda põllumajandussektori investeeringutele spetsialiseeruvaid fonde. Küll aga vahendab pank klientidele Julius Bär Agriculture fondi. Fondiosaku kõige kõrgem tase saavutati veebruaris 2011, sealt alates on fondiosaku hind olnud languses. Tutvudes selle fondi raportiga, on hetkel kõige enam raha paigutatud USA ja Kanada väetise- ja põllumajanduskemikaalide tootjatesse. Sektoripõhises jaotuses teisel ja kolmandal kohal on põllumajandussaaduste tootjad ja toidu- ja lihatoodete pakendajad. Riigipõhisest jaotusest selgub, et investeeritud on veel Singapuri, Belgia, šveitsi, Norra ja Hiina firmadesse.

Tõnu Talinurm Danske Bankist lisas, et investoritel, kes asjaga tõsisemalt tegeleda tahavad, on võimalus põllumajandusse iseseisvalt investeerida. Näiteks läbi börsil kaubeldavate fondide (ETF-ide) või otse sektori ettevõtetesse läbi börsi.

Eesti aktiivseid börsidel kauplejaid koondava LHV Panga vanemmaakler Ragnar Plees selgitas, et üks enim huvi pakkuv finantsinstrument, millesse nende kliendid investeerivad, on PowerShare DB Agriculture (DBA). "Tegemist on börsil kaubeldava fondiga (ETF), mis järgib Deutche Bank Agriculture Indeksit, ja mille ostmine-müümine käib sarnaselt aktsiatega. Indeks koosneb alusvaradest nagu kakao, kohv, mais, nisu, soja, puuvill, eluskari, suhkur jne," märkis Plees ja lisas, et DBA kaupleb New Yorgi börsil ja arvestades asjaolu, et tegemist on peamiselt derivatiividel põhineva fondiga, siis on maakleri sõnul ka 1,01% valitsemistasu talle igati mõistlik kulu.

Korrelatsioon võrdlusindeksiga on ETFil Pleesi sõnul samuti hea, ehk 0,96 viimase jooksva aasta baasil. "Tegemist on üsna lihtsa ja odava instrumendiga panustamaks põllumajandussaaduste hinnatõusule või langusele. Alternatiiv tooraine futuuride kauplemisele või erinevate toorainete börsil kaubeldavate fondide asemel," märkis börsispetsialist.

Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis kõige rohkem põllumajandussektori investeerimisfonde registreeritud Trigon Capitalil. Inspektsioon on välja toonud kaks fondi: Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond ja Trigon Ida-EL Põllumaa Fond. Trigon Capitali juhatuse liige Ülo Adamson märkis aga, et esimene neist fondidest on sulgemisfaasis ja teine pole veel õieti alustanud. Adamson lisas, et kaasinvestoreid, nii rikaste eraisikute kui ka ettevõtete seast, otsib agaralt nende ettevõte Trigon Dairy Farming Estonia. Tegemist on põllumajandusettevõttega, millel on Eestis 3 suurt piimafarmi (Väätsa, Kaiu ja Kärla). Tõsi, jutule võetakse Trigonis isik või firma, kes suudab panustada korraga vähemalt 200 000 eurot.

Ettekandes, mis on suunatud tulevastele investoritele, prognoosib Trigon Capital, et piimatoodete nõudlus üle maailma kasvab 2022. aastaks 22%, suurim tarbija on Aasia. Trigon Capitali spetsialistid on kindlad, et suuremahuline piimamajandusharu on kasumlik ja jätkusuutlik äri. Suuremad farmid on palju efektiivsemad ja madalamate tootmiskuludega ja Eesti on selles osas esirinnas. Näiteks Saksamaal oli 2011. aastal keskmiselt farmis kõigest 47 lehma. USAs oli sama näitaja 152 ja Eestis 101. Aga kogu Euroopas on keskmine farmi suurus oluliselt väiksem kui 100 lehma, mis teebki keskmise Euroopa piimatootja ebaefektiivseks. Eesti piimamajandussektor on üks paremini majandatud Euroopas. Eesti on tõstnud oma produktiivsust peaaegu 40% võrra alates liitumisest Euroopa Liiduga. Samas on Eesti idanaabril Venemaal suured puudujäägid piima tootmises, kusjuures suurim puudujääk Venemaal on just Eesti piiri taga asuvas Leningradi oblastis (kaasa arvatud St.Petersburgis), kus tuleb importida 74% tarbitavast piimast.

Mandatum Life Insurance Baltic SE Eesti investeerimistoe juht ja varahaldur Kristjan Petjärv ütles, et neil on fond Mandatum Life Global Food, mis proovib leida häid paigutusi kogu toiduainete tarneahela ulatuses, mitte vaid põllumajanduses. Petjärv selgitas, et põllumajandusega tegeleva ettevõtte tulemused on reeglina palju tsüklilisemad kui suure toiduainete jaekaupluste keti tulemused. Seetõttu võimaldab terve tarneahela kaasamine portfelli paremini riske hajutada. Global Foodi portfelli raha investeeritakse nii sektoris tegutsevate ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse kui ka otse tooraineturgudele. Mõnes turuolukorras võivad tema sõnul põllumajandusettevõtete võlakirjad olla märksa atraktiivsemad investeerimisobjektid kui vaid toorainefutuuridest kombineeritud investeerimisportfell.

Pikas perspektiivis mõjutavad Petjärve sõnul toiduainete sektorit nii kasvav rahvaarv ja ostujõud kui ka nõudlus kvaliteetsema toidu järele. Viimase kümne aasta jooksul on suurem osa nõudluse kasvust tulnud maisi ja suhkru suuremast tarbimisest Hiinas.

"Kuigi vaba maad veel põllumajanduse laiendamiseks jätkub, ei ole see tänaste hindade juures veel majanduslikult kasulik," möönis ta. Üheks oluliseks aspektiks selles sektoris on ka biokütuste võidukäik, mistõttu põllumajandustoorainete hinnad on üha suuremas sõltuvuses energiahindadest.

"Kuigi lühiajaliselt võib turgudel märksa järsemaid liikumisi esineda, näeme toiduainetes pikas perspektiivis head investeerimisvõimalust," selgitas Petjärv.

Petjärv ütles, et erinevate varaklasside osakaal muutub nende fondi portfellis väga tihti. Täna on enim panustatud aktsiatesse, ligi 40%. Võlakirjade ja toorainefutuuride osakaal on märksa väiksem. "Aktsiates näeme kõige suuremat potentsiaali põllumajanduses, väetiste tootmises ja toidukaupade jaemüügis," tõdes spetsialist.

Põllumajandustoormete sooritus on tema sõnul olnud sellel aastal erakordselt hea ning optimistlik ollakse ka eesootava suhtes. Ka Ukraina kriis on tõstnud turgude riskimarginaale ning kergitanud märgatavalt nisu hinda maailmaturul. Ja järgneval 4-5 kuu jooksul mõjutab hindu enim ilmastik USAs, kus on käimas külv. Seetõttu on portfelli riski ka veidi maandatud, et kaitsta aasta alguses teenitud kasumeid ilmastikuga seotud riskide eest.

"Portfellis sisalduvates aktsiainvesteeringutes näeme sellel aastal veel endiselt tugevat tõusupotentsiaali ning usume, et meie valitud ettevõtted ületavad turgude sooritust," kommenteeris Petjärv.

Viimase avaliku fondiraporti kohaselt on enim investeeritud Euroopa aktsiatesse. Järgnevad Põhja-Ameerika aktsiad. Kümne suurema aktsiainvesteeringu seas on 9. ja 10. kohal välja toodud ka Skandinaavia ja Soome põllumajandusfirmade aktsiad.

Suurima osakaaluga firmainvesteering on fondil Suurbritannia suurima jaeketi Tesco aktsiates ja Taani piimatootjas Arla Foods Finance.  Vaadates selle fondi tootlusi, siis jääb ka siin kõige kõrgem osaku hind aastasse 2011.

 

Aasta Põllumees: mulle on pakutud võimalust paigutada sääste põllumajandusse investeerivasse fondi

Aasta Põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst on kindel, et kõige paremad fondid on ikkagi need, kes kodus üles kasvavad.

"Ka mulle on helistatud ühest investeerimisfirmast ja pakutud põllumajandusse investeerimist - öeldi, et need investeerimisfondid panustavad Skandinaavia põllumajandusse, aga ma loobusin sellest pakkumisest. Katsun siin ikka ise oma tööga oma elu kindlustada," kommenteeris Post.

Pensionifond tal on, aga aktsiatesse pole ta raha paigutanud. "Minu kogemus ütleb, et kõige paremad fondid on need, kes kodus üles kasvavad. Elu jooksul tuleb püüda enda asjadesse ise nii investeerida, et saab ka vanas põlves hakkama," kommenteeris ta küsimust põllumajandusse investeerivate fondide kohta.

Küsimusele, kuidas ta hindab põllumajandusse investeerivate fondide perspektiivi ja kas soovitab inimestel, kes ise käsi mullasteks teha ei taha, sinna raha paigutada, vastas piimakarjaomanik kindlasõnaliselt: "Jah, soovitan küll".

"See periood, kus põllumajandus oli ebapopulaarne ja teda ei loetud isegi õigeks majandusharuks, on tänaseks möödas. Maailma rahvastik kasvab, inimesed söövad iga päev. Rikaste suhe muutub paremaks ja hea toidu eest maksjaid on rohkem. Ja ka taastuv energia tuleb suures osas põllu pealt. Kui nafta otsa saab, siis tuleb põllult päikeseenergiat koguma hakata, sellel on suur mõte taga, see võtab aega, aga see on jätkusuutlik ja perspektiivne," argumenteeris Post oma kindlat "jah" seisukohta.

Post tõdes siiski, et põllumajandusse investeerivad inimesed peavad arvestama, et kindlasti on tegu pikaperspektiiviga investeeringuga. "Põllumajandus on pika perspektiiviga, aga üldiselt püsivalt stabiilses kasumis, suuri kasve küll enamasti pole. Täna nt piimahinnad langevad, vilja hindu me veel ei tea. Me ei tea ka, milline tuleb tänavune suvi, aga eelmine aasta nt oli põllumehele hea aasta".

Küsimusele, kas Post ka ise aktiivselt toorainete börsihindu Rotterdamis jälgib, vastas mees, et talle saadavad vahendusfirmad igal nädalal raporti, mis börsil toimub. Kõljala Põllumajandusliku OÜ teravili läheb tema sõnul küll oma karja söödaks, aga nädalas mitu korda jälgitakse rapsi hindu, mida kasvatatakse müügiks. Raps müüakse vahendusfirmadele: Batic Agro, Oilseeds või Scandagra - ikka sellele, kes parimat hinda pakub. Baltic Agro saadab ostetud rapsi Eesti Weroli tehasesse, aga teised panevad ta laevade peale ja saadavad Euroopasse. Hetkel on rapsi hind börsil 383 eurot tonn ja see on möödunud aasta saagi hind. 2014. aasta rapsi saagi hinda veel ei ole ja ennustusi ka veel pole. Hind kujuneb ka selle põhjal, kuidas Hiinas või Brasiilias soja hind on. "Ühe õnnetus on siin tegelikult teise õnn," märkis Post.

Piimamajanduse tõttu jälgib Post börsil ka piima- ja lõssipulbri, juustu ja või hindu. Tema juhitava ettevõtte toodang läheb kõik Saaremaa Piimatööstusesse. Kohalikule turule müüakse 40% ja 60% toodangust eksporditakse. Et riske hallatavana hoida, julgetakse Vene turule müües riskida max 20% käibest, kui see osakaal ka ära kukub, siis ei löö see igapäevast elu sassi. "Hinnad on Venemaal head, aga need tagasilöögid tulevad sealt ikka ja jälle korduvalt ja sellele ei saa loota," möönis mees.

Küsimusele, millisele regioonile maailmas tasub põllumajanduse osas enim panustada, kas Brasiilia kohvile või Hiina riisile, vatsas Post, et tema panustaks ikka lähematele perspektiividele, sest kaugel on tundmatuid asju väga palju, kõige suuremat rolli mängib ikka kliima ja juba Põhja-Euroopaski on põuaga suvel raske üle talve elada. Mis siis veel rääkida Aasia tsunaamidest, tornaadodest ja põudadest. "Meie Põhja-Euroopa piirkonnas on kliimatingimused palju rahulikumad, ma usun, et siin on püsivalt rahulik elu majandamiseks, meil pole suuri tsunaamisid, mis põllumajandust väga raputavad. Eestis on soodne kliima karja kasvatuseks, maa poolest on meil vähe heade piirkondadega piirkondi. Kõige paremad on Eestis Tartu-, Jõgeva ja Järvamaa mullad. Ja tema sõnul võib taimetoitluse propageerimine aeg-ajalt rohkem või vähem esile kerkida, aga liha ja piim jäävad Põhjamaades ka edaspidi põhitoiduaineteks.

Post märkis, et maa on põllumehele kõige olulisem tootmisvahend. Ta kiitis heaks ka endise hansapankuri Indrek Neivelti soovituse, et pensionifondid võiksid investeerida põllumaasse. Post märkis, et tänase seisuga on põllumeestel keskmiselt 57% põllumajanduslikku tootmismaad rendil. Ka tema enda rendi ja omamaa suhe jääb selle näitaja kanti. Kommenteerides uudist, et tänavu on enim kasvanud põllumaa hind Läänemaal, märkis mees: "Lääne-Eesti piirkonnas on konkurents maadel tagasihoidlikum, hinnad madalamad. Jõgeva, Järva Tarumaal oli see hinnatõus juba varem ära". Tema andmetel ostavad täna maid kokku kõik võimalikud tegijad: kinnisvarafirmad, metsafirmad ja nad siis pigem müüvad edasi, kui põllumaa tuleb kaasneva tükina.

Post rääkis, et ka tema on huvitatud põllumaa juurdesoetamisest ja jälgib seetõttu aktiivselt riigioksjoneid, kus võib leida ka palju maamüügiga vahendustasu teenida soovijaid. "Mina ka jälgin oma piirkonna oksjoneid, ka Saaremaal põllumaa hind tõuseb. Aasta algusel oli meie piirkonna maa-ameti keskmine 1400-1500 eurot hektar, tänaseks on sellise hinnaga müüjaid juba raske leida. Maa on siiski ressurss, mida juurde ei teki," ütles mees.

Statistika järgi on 5% Eesti maast välismaalaste käes, põllumehe andmetel aga kontrollivad välismaalased ligi 15% maast läbi farmide näiteks, kus nad on osaluse ostnud. Ühinenud Farmid on näiteks Austria kapitali kontrolli all.

Kõljala Põllumajanduslikul OÜ-l on 23 omanikku, Post on neist suurim. Ka Posti tütar töötab isa juures taimekasvatusjuhina. Väikeosanikud said osaluse üle 20 aasta tagasi, nö kolhoosireformi käigus.

Lõpeks mainis Post, et ka põllumees on täna juba nii heal järjel, et võib endale korra aastas puhkust palmi all lubada. "Tõsi, kui teised inimesed on suvel Eestimaa randades, siis on meil kõige kiirem tööaeg. Meie puhkuseaeg jääb tumedamasse aega ja siis võib lennata mujale päikest otsima," märkis mees.

Autor: Annika Matson, Kristi Malmberg