4 näidet, kuidas muuta ladu efektiivsemaks

Tanel Raig 28. aprill 2014, 18:57

Ladustamise ja laotehnoloogiate konverentsil Laoseis 2014 jagati ideid ja kogemusi, kuidas parandada tehnoloogia abil lao töökorraldust.

29. aprillil ilmuv ajakiri Logistika avaldab neli näidet, mis on aidanud ettevõtetel oluliselt hoida kokku aega, raha, ruumi ja kasvatanud laoprotsesside efektiivsust.

Tornlaod ABB komponentide kesklaos

Mitme ABB üksuse kokku kolimisega uude linnakusse Jüris liideti üksuste laod. Laopinna parema kasutusega loodeti sama kaubamahtu teenindada 40% väiksemal pinnal. Ehk kui vanad laod olid kokku 2000 m2, siis uus ladu oli 1200 m2. Selleks plaaniti laoriiulid ehitada kuni 9 meetri kõrguseks. Paraku selgus, et tuletõrje reeglite tõttu saab teha vaid 6 meetri kõrguseid riiuleid. „Seega olime probleemi ees, kuidas kompenseerida 40%-list ruumipuudust,“ rääkis ABB Baltikumi tarneahelate juht Peep Tomingas. Puudu oli 830 m2 ladustamise pinda. „Oli valida, kas ehitada maja suuremaks, teenus sisse osta või investeerida tornladudesse,“ kirjeldas Tomingas valikuid.

ABB tegi arvutused, kui palju erinevate lahenduste puhul maksab 1m2 laopinda. Selgus, et maja suuremaks ehitamisel maksab lao ruutmeeter 900 eurot, tornlao ruutmeetri maksumus on 400 eurot. „Lisaks tundus tornladu väga innovatiivne,“ ütles Tomingas.

Tornlaoga kaasneb ka efektiivsus – noppimine muutus kiiremaks. Kui soovida midagi tornlaost kätte saada, tuuakse see kohale 22 sekundiga. Tomingas möönis ka ohte, mis oli eelkõige kartus, et ei ole teada, milline on töökindlus, sest tegemist on uue tehnikaga.

Tagantjärele on Tomingas rahul, et ühtegi tõsisemat viga ei ole esinenud. Põhiliselt on olnud tehnilised vead, et kaabliühendused ei ole olnud korralikud ja tornladu ei ole saanud ühendust serveriga. Sellistel juhtudel on läinud põhiline aeg vea tuvastamisele.

ABB vajas 8 tornladu, millest igaüks on 6 meetrit kõrge. Igas tornis on 37 riiuliplaati (4100 mm x 857 mm). Plaadid on automaatse kõrguse tuvastusega, ehk süsteem ise vaatab, kuidas ta kaupa plaadile paneb ja millisele plaadile kaup sobib. Ühe torni alune pind on 14,32m2.

Torn mahutab 202 m3 kaupa, ehk praktiliselt läheb tornlattu ühe rekka täis kaupa, näitlikustas Tomingas. Ta ütles, et tornladude jaoks on praegu kasutusel 150 m2 laopinda. Klassikalise peenkaubalao puhul oleks sama ladustamiskoguse juures vajalik olnud 300 m2 pinda. Ka ühe noppimise teekond on praegu maksimaalselt vaid 15 meetrit, mis klassikalises laos oleks kuni 100 meetrit.

Ta lisas, et 8 tornlao inventuur õnnestus teha vaid ühe päevaga, mis on ABBs kõigi aegade rekord. Samuti on vigade protsent langenud väga madalale.

Ühe torni maksumus on suurusjärgus 50 000 eurot.

VÕRDLUS
Automatiseeritud tornladu vs klassikaline ladu

Tornladu
Tornide kasutatud pindala 150 m2
Noppimine toimub ühel tasapinnal, maksimaalne teekond 15 meetrit
Maksimaalne noppeaeg 27 sekundit
Kaup on kinnises tornis, kaupadele on juurdepääs ainult väljaõpetatud inimestel

Klassikaline ladu
Vajalik ruum 300 m2
Noppimise keskmine teekond kuni 100 meetrit
Noppimiseks kuluv aeg keskmiselt 1 minut
Visuaalselt kaup nähtav ja kõigil inimesel on kaubale juurdepääs

Nutikas riiulisüsteem masinatehases

„Olen arvamusel, et RFID on väga geniaalne lahendus. Imestan, et see Eestis ei ole veel lendama läinud,“ rääkis Peep Tomingas. ABB on RFID liitnud KanBan riiulisüsteemiga. „Põhimõtteliselt läksime selle süsteemiga pakkumispõhiselt logistikalt üle nõudluspõhisele logistikale,“ tutvustas ta.

KanBan RFID on kasutusel masinatehases väikekomponentide tarnimisel. Tegemist on kastidega täidetud riiulitega, milles ülemine riiul on RFID antenniga lugemise ala. Kui kast komponentidega saab tühjaks, siis tõstab kastist viimased komponendid võtnud töötaja kasti RFID alasse (ülemisele riiulile). RFID abil saadetakse info, et kast on komponentidest tühjaks saanud, tarnija majandustarkvarasse. RFID tagi abil on tarnijale teada, milline kast, millise kaubaga ja mis asukohaga riiulis vajab täitmist. KanBan on kahe kasti süsteem, mis tähendab, et teise kasti sisu tarbimise ajal peab tarnija täitma tühjaks saanud kasti uuesti komponentidega.

TASUB TEADA
KanBan RFID süsteemi võidud

Lean tellimisprotsess – puuduvad korduvad ja üleliigsed tegevused, ABB töötaja ainsas tegevuseks tellimisprotsessis on tõsta tühi kast RFID alasse.
Automaatne ja operatiivne tellimine.
Töökindel ja eksimuste vaba – ainus eksimuse võimalus on, kui töötaja ei tõsta tühja kasti RFID alasse ja jätab kasti lihtsalt põrandale vedelema.
Reaalajas ja tarbimisel põhinev tellimine – RFID abil registreeritakse koheselt tarbimise muutus ning tühjaks saanud kastist jõuab info tarnijani
Optimaalne laovaru – põhineb ainult reaalsel tarbimisel, ehk lattu tuuakse sinult seda, mida on vaja
Kontrollitud tarbimine.
Kiire reageerimine tarbimise muutustele.
Tarnekindlus 99%


YEInternational: nädalast inventuuri hakati tegema ühe päevaga

Elektroonikakomponente müüvas YEInternationalis kulus inventuuriks aega nädal ning ettevõte kaotas selle aja jooksul oma käibes miljon krooni. Taoline olukord sundis üle minema pihuarvutite kasutamisele.

„Meie probleem oli inventuur,“ rääkis YEInternational arendusjuht Priit Koppel oma ettekandes konverentsil Laoseis 2014. Inventuuri jaoks prinditi paberid, kuhu oli kirjutatud toodete koodid ja nimed, milledele kirjutatakse inventuuri käigus juurde toodete kogused. Tooted olid laos segmenteeritud vaid sarnasuse järgi, ehk sarnased tooted asusid kõrvuti, kuna arvati, et nii on lihtsam toodet leida. Kuna YEInternational on nii hulgi- kui jaemüügi ettevõte, siis võis toode asuda erinevates kohtades – lattu saabununa näiteks aluse peal, aga mõni alus oli lahti võetud ja sealt oli toode viidud kaupluse riiulile.

Puudusid laoaadressid, kuna arvati, et piisab sektsioonidest stiilis „leib“, „sai“, „liha“, „piim“. Toodetel ei kasutatud ka ribakoode, neid kasutati ainult pakkimise juures, sest arvati, et piisab ainult tootekoodidest.

Taoline laomajanduse korraldus tähendas, et inventuur kestis 5 tööpäeva + üks puhkepäev. Lisaks pidid raamatupidajad ühe päeva kulutama inventuurilehtedelt andmete sisestamiseks majandustarkvarasse. Kuna programm ei võimaldanud seda teha mitmel inimesel korraga, siis pidid kaks raamatupidajat sisestama kordamööda. Kõige lõpuks järgnes veel päev kallimate toodete järelkontrolliks.

Kokku võis inventuur kesta nädala. YEInternationali käive oli 62 miljonit krooni. Kuna nädal aega oli ladu inventuuri tõttu suletud, siis tähendas see firmale ca miljoni krooni kadumist käibest. Lisandus veel ka töötajate ületundide tasu.

Lisaks ajakaole ja sellest tulenevale rahakaole tekkis lao sellisest ülesehitusest ja töökorraldusest veel hulga probleeme.

Inventuuris tekitas probleemi kasutusel olnud majandustarkvara. YEInternational tootis ka kaableid. Kui jaemüügis ei muutunud kaup teiseks kaubaks, siis tootmises muutus toore kaubaks ja toorme vähenedes muutus kauba hulk. „Näiteks oli sees 500 meetrit kaablit ja 100 otsikut ja neist tehti 5meetrised jupid, ehk tooraine kadus ja tekkis teine kaup,“ tõi Koppel näite.

Majandustarkvaras puudusid algoritmid, mis kontrolliks, kas inventuuri tehti kõigis asukohtades  Tavaliselt unustati mõnest kohast otsida. „Meil oli vaja hakata mitte niivõrd kaupasid inventeerima, vaid asukohtasid ehk kas kõikides asukohtades on käidud inventeerimas,“ rääkis Koppel.

Probleem oli kompetentsus. Seaduse järgi ei tohtinud inventuuri teha inimene, kes kaupa müüb või on selle sisseostnud. Inventuurilehelt võis aga vastu vaadata tootekood POLKO MKS2 R5 10% 7.2X13X7.2. Taoliste müstiliste nimetustega leht anti inventuuri ajal kätte inimestele, kes igapäevaselt ei tegele nende toodetega ja nad pidid need tooted ladudest üles leidma. „Tekkisid järjekorrad töötajate järele, kes oskavad näidata, mis tootega on tegemist,“ meenutas Koppel.

Probleem oli aeglane sisestus. Koppeli kinnitusel kulus andmete sisestamiseks majandustarkvarasse ja puudujääkide kontrollimiseks 7 tundi.

Et ettevõttes oli palju erinevaid ladusid, võis inventuuri tegija lugeda kaupa valest laost, mis tekitas segadusi.

Ka erinevad mõõtühikud tekitasid probleeme. „Meil oli mingi toode ja me ei teadnud, kas peame kokku lugema tükke või hoopis meetreid,“ kirjeldas Koppel. „Näiteks kaablirull – kas 1 tükk või 300 meetrit? Puudus info mõõtühikute kohta, tekkisid üle- ja puudujäägid. Kontrollides selgus, et vale mõõtühik,“ selgitas Koppel.

Puudusid laoaadressid, mis oleks aidanud kaupa üles leida. Koppeli ütlusel oli seisukoht, et väikestele vidinatele ei ole võimalik aadressi anda. Kaupadel oli puudu ribakoodid ja osadel isegi tehasekoodid. Olid ainult värvimarkeeringud. Kes aga ei olnud asjaga kursis, ei suutnud värvikoodi järgi öelda, millise takistiga on tegemist, nentis Koppel.

Tekkisid probleemid müügis. Kaupluse töötaja ei teadnud, kust minna kaupa otsima. Müüja kadus lattu riiulite vahele kümnekonnaks minutiks, ei suutnud sealt küsitud kaupa leida ja ütles lõpuks kliendile, et soovitud kaupa ei ole hetkel laos. Samuti aeti segamini sarnaseid tooteid. Näiteks kullatud ja vaseotsikuga kaablid olid ühes kohas. Lihtne oli eksida ja anda kliendile vale toode, kuid toodete hinnavahe võis olla kümnekordne.

Puudus seerianumbrite andmebaas. Seetõttu ei suudetud eristada oma tooteid võõrastest samasugustest toodetest ja ei teatud seega, kas tagasitoodud toote garantii kohustus oli YEInternationalil või mõnel konkurendil.

Raamatupidamise jaoks oli probleem inventuuri tulemuste käsitsi sisestamine. Programm lasi tulemusi sisestada korraga vaid ühel kasutajal. Samuti ei olnud võimalik avastada ülejäägiga tooteid, kuna programm ei printinud nimekirja tooteid, mille laoseis oli programmi andmetel null.

Kõik need probleemid andsid tõuke hakata süsteemi laos muutma. Uue süsteemi jaoks kirjeldati nõuded:
lugemite sisestamine majandustarkvarasse peab toimuma automaatselt;
süsteem peab ise aru saama, millise lao kaubaga on tegemist;
süsteem peab vahet tegema toote ribakoodil ja laoaadressi ribakoodil;
inventuuri ajal peab pihuarvutis olema kuvatud ka mõõtühik, milles toodet arvestatakse;
et loendaja järjekord ei läheks segi (näiteks tööpauside ajal), peab pihuarvuti ekraanilt nägema viimati loetud kauba koodi;
ei inventeerita ainult tooteid, vaid laoaadresse, ehk üle loetakse ka tühjad kohad laoriiulitel, sellejaoks peab olema pihuarvutil eraldi klahv tühja laoaadressi kohta märke tegemiseks.

Lahendusena muretseti 10 Palmi pihuarvutit. Nende pihuarvutite juurde sai lisada ka ribakoodi lugeri. Teiseks toimus lao kaardistus. Kaardistati kõik laod, kauplused jm kohad, kuhu oli võimalik kaupu susata, rääkis Koppel. „Müüja pidi aru saama, kus kaup asub,“ lisas ta. Selleks loodi laoaadressid. Aadressi sai iga riiul, kapp, stend. Kokku tuli 833 aadressi, mida oli vaja inventuuri käigus kontrollida.

Laoaadress pidi olema selline, et laotöötaja suudaks ka ilma laojooniseta endale visualiseerida kauba asukoha. Selleks loodi 8-kohaline laoaadress, mis koosnes kuuest osast. Näiteks aadress 12344566. Selles aadressis näitab:
1– ladu (müügiladu, Tartu ladu, garantii, tootmine jne)
2 – laoosa (kauplus, ladu)
3 – A alus, K kapp, R riiul, S stend
44 – laoühiku number (mitmes riiul, kapp jne)
5 – sektor
66 – kõrgus (riiul).

Ribakoodid said kõik tooted ja laoaadressid. Koppel möönis, et toodetele ribakoodide andmine oli probleemne. Raske oli selgitada, kuidas panna ribakoodi vidinale, mis maksab vähem, kui ribakood ise. Otsustati, et väikseid asju hakatakse panema karpidesse, millel on ribakood. Ühel laoaadressil võis olla kuni 3 toodet.
Muudatuste tulemusena sai hakata pihuarvutiga lihtsalt tooteid lugema.

Pihuarvutiga lugedes edastatakse süsteemi toode, asukoht ja kogus. Ongi kogu inventuur. Kui laoaadress on tühi, siis on olemas ka klahv „tühi riiul“.

Lisaks on süsteemis abistavad algoritmid, mis aitavad üles leida, millistes asukohtades on veel tooted lugemata, kus asub kaup samal aadressil, aga erinevatel riiulitel. „Hakkasime laost leidma aardeid – tooteid, mis varem olid kadunud,“ rõõmustas Koppel. Varem sellised tooted ei tulnud inventuuris välja, kuna nende laoseis oli null ja inventuuri leht ei printinud selliseid tooteid kontrollimise jaoks nimekirjagi. Seetõttu ei läinud keegi neid tooteid ka kontrollima.

Lisaks inventuurile oli pihuarvutitel veel liideseid. Näiteks pisteline asukoha kontroll – töötaja läks kauba juurde ja kontrollis pihuarvutiga, kas kaup on õiges asukohas, kirjeldas Koppel. Pihuarvuti funktsioonide hulka kuulus ka seerianumbrite sisestus, kauba sissetuleku fikseerimine, kauba lähetus, laoliikumiste fikseerimine, garantiiaja kontroll.

Pihuarvutitega tehakse enam kui 6000 tootega laos inventuur nüüd ühe päevaga.
Kuna Palme enam ei toodeta, siis on Koppeli sõnul plaan üle minna nutitelefonidele (ka neile on võimalik lisada laserribakoodi lugeja) ja programmeerida kogu tarkvara ümber Androidile.

TAUST
YEInternational ladu
Porbleemid
Inventuuri kestus 5 tööpäeva + puhkepäev
Inventuuri andmete käsitsi sisestamine raamatupidamises
Kauba mitteleidmine laos, puudusid laoaadressid
Osades kauba asukohtades ununes kaup inventuuri käigus ülelugemata
Erinevatest mõõtühikutest tingitud vead kauba kogustest

Lahendused
Kaupade lugemiseks võeti kasutusele võeti pihuarvutid
Loodi laoaadresside süsteem
Kõik tooted ja laoaadressid said ribakoodid
Pihuarvutite süsteemis loodi algoritm, mis aitas üles leida asukohad, kus tooted olid inventuuri käigus veel lugemata


Rahva Raamat: logistikasse investeerimine toob suure efekti
„Võttes logistika fookusesse, oleme sealt kätte saanud väga suured efektid,“ rääkis Rahva Raamatu juhatuse liige Gertti Kogermann konverentsil Laoseis 2014 kui hakkas tutvustama Eesti suurima raamatute hulgi- ja jaemüüja iPadi põhist paberivaba ladu.

Neli aastat tagasi käis töö Rahva Raamatu laos veel täiesti teisiti. Raamatud saabusid tarnijatelt alustel ja need pandi tarnijate kaupa riiulile. “Tõsi, raamatud saabuvad siiani iga päev, kuid nüüd on igal raamatul oma kindel koht. Varem oli kirjastusel oma riiul, kus oli tuhandeid raamatuid, ning raamatu asukoha info oli vaid komplekteerija peas,” selgitas Kogermann.

Süsteem algelisus muutis abitööjõu leidmise väga keeruliseks, sest läks mitu kuud, enne kui komplekteerijale selgeks hakkas saama, kus millised raamatud on. “Nüüd on inimesel juba teisel tööl olemise päeval töösisu arusaadav ja lihtne ja ta suudab koheselt anda ka enda panuse,” oli ta rahul, et riskide maandamiseks otsustati 2009. aastal üle minna aadressipõhisele laole.

Vajadus uue süsteemi järele muutus eriti suureks, kui ettevõte 2008. aastal laienes ja avas mitu uut poodi. “Saime aru, et kui nüüd kohe logistikaga ei tegele, võime varsti poe kinni panna,” lisas Kogermann.

Laotöö muudab eriti keeruliseks raamatumüümise spetsiifika. Kogermann selgitas, et raamatute ilmumise graafik ei ole ühtlane ja töömahud on sesoonsed. Kirjastamise loominguline protsess on tihti prognoosimatu. “Aga kui raamat valmib reedel, mil trükikoda selle meile kohe ka toob, siis me peame kohe selle kauplustesse ja meie poolt varustatavatesse jaekettidesse laiali saatma. Lihtne tõde on, et kaotame müügis oluliselt, kui seda kohe pakkuda pole,” selgitas ta. Sagedased on korrad, kui hommikul terevisioonis uuest raamatust räägitakse ja poe avamisel kliendid seda juba küsivad. Lisaks on jaekettide raamatuletid piiratud mahutavusega ja väga oluline on varude juhtimine. Selleks, et mahutada uudiskirjandust, tuleb seisma jäänud raamatud kiiresti eest ära tuua.

Uus süsteem on loodud iPadile, kuhu koos Softsystemsiga on paigaldatud Microsoft Navisoni tarkvara, mis on Rahva Raamatule kohendatud. Kogermann tunnistas, et oleks tõesti võinud kasutada ka odavamaid tahvelarvuteid, kuid iPadi kasuks otsustati seadme töökindluse tõttu. Ka oli seade kolm korda odavam kui spetsiaalselt ladudele mõeldud käsiterminal.

Kui varem algas komplekteerija hommik komplekteerimislehtede kokku paneku ja välja trükkimisega, siis täna läheb komplekteerija tööle, võtab oma iPadi ja vajutab nuppu, millega ta saab uue töö ehk komplekteerimisnimekirja. Iga raamatu komplekteerimisel skannib töötaja kõigepealt raamatu, riiulil koha ja kinnitab selle iPadil oleva ribakoodi skannimisega. Jooksvalt kleebitakse ka hinnad raamatutele.
Ipad on kasvatanud ka inventuuri efektiivsust. Enne kestis inventuur aktiivselt 5 päeva ja ladu oli suletud. “Need olid viis väga stressirohket tööpäeva paberi ja pastakaga ning lisaks ca 2 nädalat järelkontrolli. Palju lugemisvigu ja teostus kulukas,” meenutas Kogermann.

Nüüd kulub 3 päeva ja 2 päeva järelkontroll. Vigu vähem, teostus ja ettevalmistus mugavam ja kiirem. Teostuskulu väiksem ca 30% ja tulemus oluliselt täpsem. Lisaks tehakse nüüd ka kõik kaupluste inventuurid tahvelarvutitega.

Kokku maksis investeering uude süsteemi 30 000 eurot, mis tänaseks on ennast tasa teeninud.

 

TULEMUSED
Vähem vigu ja efektiivsem nope
Noppijate mahu efektiivsus kasvas 50% (nii tooteid kui tk)
Noppijate arv vähenes 3 inimese võrra
Vastuvõtjate mahu efektiivsus kasvas 20%
Vastuvõetud kaupade valmidus noppimiseks kahanes varasema 1–3 päeva asemel 0,5–3 tunnile
Tagastatud kaupade valmidus uuesti noppimiseks kahanes varasema 2–3 nädala asemel 2–3 päevale
Ladustajate mahu efektiivsus kasvas 50%
Ladustajate igakuine ületunnitöö vajadus kadus
Väiksem tööjõukulu
Oluliselt vähem vigasid komplekteerimisel, topeltkontroll
Kiiremad ja täpsemad inventuurid
Kiirus, täpsus, tegevuste registreerimine online
Kiirem kauba vastuvõtt ja tagastuste opereerimine

TAUST
Rahva Raamatu ladu
Ladu – 1500m2 ja mitmetasandiline
Kesklaos tooteid ca 15 000
Laomaht kuus ca 4200 kasti ja ca 3 milj tk aastas
Tarnijaid ca 1000
Keeruline laoloogika - korraga tellimuses 1tk ja 1alus
Tagastuste suur maht jaekettidest


TASUB TEADA
Inventuur Rahva Raamatu laos
Enne
5 päeva aktiivset (ladu suletud) ja väga stressirohket tööpäeva paberi ja pastakaga ning lisaks ca 2 nädalat järelkontrolli. Palju lugemisvigu ja teostus kulukas.
Nüüd
3 päeva ja 2 päeva järelkontroll. Vigu vähem, teostus ja ettevalmistus mugavam ja kiirem. Teostuskulu väiksem ca 40% ja tulemus oluliselt täpsem.

PANE TÄHELE
Tahvelarvuti vähendas ületunnitööd
Ületunnid Rahva Raamatu laos, jaanuar-oktoober

2011 – 956 tundi

2012 – 715 tundi

2013 – 530,5 tundi

Viimase kuue kuu keskmine 19,5 tundi

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

29. aprillil ilmuv Logistika kuukiri kirjutab lisaks ladude efektiivsuse tõstmisele, miks vedajad kasutavad pandiõigust, kuidas Lean põhimõtted sobivad logistikafirmasse, milline kavandatav raudteeprojekt Euroopas on 14 korda kallim kui Rail Baltica.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. May 2014, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing