G4S rajab tugikeskuse Eestisse

29. aprill 2014, 00:00

Viimastel aastatel on mitu ettevõtet oma n-ö tagatoad Eestisse toonud ning sel aastal otsustas seda teha ka maailma suurim turvafirma G4S, kes loob juurde sada töökohta ning lisab riigikassasse kuni miljon eurot aastas.

Eestisse luuakse G4S üleeuroopaline tugikeskus, mis paikneb G4S Eesti peakontoris Tallinnas Paldiski maanteel. Kui praegu on igas riigis oma raamatupidamine, siis nüüd tuuakse Euroopa riikide tugifunktsioonid Eestisse – raamatupidamine, IT-tugi, hankeosakond ja personaliarvestus.

“Grupi tasandil otsustati, et tuleks luua üle-­euroopaline tugikeskus. Kuna Eestisse ehitati eelmisel aastal uus maja, siis pakkusime ennast selleks tugikeskuseks välja,” selgitas G4S Eesti juhatuse liige Artjom Sokolov. Eestisse tuleva keskuse kaudu hakatakse osutama tugiteenuseid 26 riigile.

Sokolov ütles, et kuigi Eesti ei ole kõige suurem riik, kuhu tugikeskust viia, ning konkureerib näiteks Poolaga, oli suureks toeks Finance Estonialt saadud ärimaastiku analüüs. “Eesti eelis on läbipaistvus, investorite kaitse, stabiilne äri- ja poliitiline keskkond ning heal tasemel võõrkeelte oskus,” loetles Sokolov. “Keskuste toomine väiksema sissetulekuga riikidesse annab võimaluse hoida tööjõukulud kontrolli all. Otsuse kasuks räägib ka riigi stabiilsus, sealhulgas maksud.” Kui Eesti jätkab samal kursil, usub Sokolov, et selliseid tugikeskusi tuleb siia veelgi. “Meil on siin piisavalt konkurentsivõimelist tööjõudu,” tõdes ta.

Enne ei olnudki tugikeskust. “Me tegelikult loome uue ärimudeli. Raamatupidamine, personaliarvestus, IT-tugi ja kaupade tsentraalse sisseost – enne tugikeskuse loomist tehti seda igas riigis eraldi,” selgitas Sokolov.

Tema sõnul luuakse pikemas perspektiivis juurde üle saja töökoha. “Tegemist on spetsialistidega ja põhifookus on raamatupidamisel. Seda hakatakse tegema inglise keele baasil,” selgitas ta.

Eesti kaudu liigutatavad arved ei pruugi väga suured olla. “Ma ei võrdleks meid pankadega ning praegu on summadest veel vara rääkida,” sõnas ­Sokolov. Rahaline maht, mida keskuse kaudu haldama hakatakse, on ligi 2 miljardit eurot ning tulevikus võiks lisanduvatelt töökohtadelt makstav maksutulu riigile ulatuda kuni 1 miljoni euroni aastas. Tugiteenuste ekspordikäive on tema sõnul suurusjärgus kuni 7 miljonit eurot aastas.

“Unikaalne on selle keskuse haare ehk ligi 26 riigi assisteerimine. Eestis on piisavalt edukaid näiteid Põhjamaa riike teenindavatest keskustest, kuid neid, kes haldavad tugiteenuseid üle Euroopa, on vähe,” selgitas Sokolov.

Ettevalmistused juba käivad. Praegu otsitakse keskusele juhti, kes peab kogu selle asja üles ehitama ning meeskonna kokku panema. Järgmine samm on riikide IT-lahenduste ühtlustamine ja IT-platvormi loomine. Tugikeskus peaks täiel jõul tööle hakkama kahe aasta pärast.

“Väljakutse on, kui kiiresti saavad nad riikide platvormide ühtlustamisega valmis,” ütles Sokolov. Mis puudutab juhi otsimist, siis sellega tegeleb personaliotsingufirma. “Juhil peab olema analoogse keskuse juhtimise või loomise kogemus, kasuks tulevad teadmised rahvusvahelisest finantsjuhtimisest ning erinevate kultuuride tundmine,” kirjeldas Sokolov.

G4S Eesti kohta märkis Sokolov, et ettevõte on heal järjel. “Meil läheb üle keskmise hästi, just hiljuti võitsime mahuka Eesti Energia hanke, käsil on muidki huvitavaid väljakutseid. Aasta esimene kvartal on läinud plaanipäraselt,” tõdes ta.

 

Tasub teada

  • Tugiteenuseid on Eestis kümneid

Üle 30 rahvusvahelise ettevõtte pakub Eestis mõnd ­tugiteenust (IT-tuge, finants- ja raamatupidamisteenust, kliendituge jms) kas iseendale või teenusena teistele ettevõtetele.
Eelmisel aastal teatas rahvusvaheline logistikahiid Kühne + Nagel oma IT-tugiteenusekeskuse loomisest.
Kalevi ja Põltsamaa Felixi emaettevõte Orkla otsustas eelmisel aastal grupi raamatupidamise tõhustamiseks tuua oma raamatupidamisüksuse Eestisse.
Norra toiduainetööstuse kontsern Rieber & Søn lõi 2012. aasta juunis Tallinna ­finantstugiteenuse keskuse, kus tehakse täisraamatupidamist vastavalt Norra seadustele.
Mõne oma tugikeskuse on siia toonud näiteks Stora Enso, Itella, AGA (Linde Group), CGI, Finnair, Arvato (Bertelsmann Group), Kone­cranes, Fortum, Statoil Fuel Retail, Tschudi Shipping, ­Hurtigruten ja Runway.

Allikad: EAS, Innovation Norway ja Äripäev

 

Mis on mis

Tugikeskus (ingl k shared service center) koondab firma sees mingid tugifunktsioonid ühe katuse alla. Tüüpilised näited on finants- ja raamatupidamisteenused, hanked, personaliküsimused, planeerimine, IT. Tüüpilises keskuses töötab 150 inimest, arv võib kõikuda 30 ja 1000 vahel. Maailmas on ligi 4900 tugikeskust, populaarseimad sihtkohad on India, Poola, USA. Näiteks 760 000 elanikuga Krakowis on sadu tugikeskusi.
Lätis on Eestist kümmekond ja Leedus paarkümmend keskust enam.

G4S Eesti on ülemaailmselt enam kui 125 riigis tegutseva ligikaudu 650 000 töötajaga rahvusvahelise turvakontserni G4S plc koosseisu kuuluv ettevõte. Eesti turvaturul on G4S Eesti edukalt tegutsenud üle kahekümne aasta.
peamised tegevusalad Eestis on tehnilise ja mehitatud valveteenuste osutamine, sularaha vedu ja töötlus, valveseadmete ja häiresüsteemide projekteerimine, paigaldamine, müük, rent ja hooldus, kulleriteenus, turvakonsultatsioonid ja turvakontseptsioonide koostamine, isikukaitse, esmaabitarvikute müük.
Tulemused – 2012. aastal kahanes ettevõtte müügitulu 3,1% ning ulatus 47,5 miljoni euroni, kasum oli 5,9 miljonit eurot.

 

Üks küsimus

Eesti konkureerib Läti ja Leeduga

Veiko Haavapuu, Statoil Fuel & Retail ASi grupi finantskeskuse juht
Statoil Fuel & Retaili grupi finantskeskus loodi Tallinnas 2010. aastal. Oleme osa grupi treasury (rahalise vara – toim) organisatsioonist, ­Eesti meeskonnas on üheksa oma ala professionaali. Juhime grupi likviidsust, tegeleme maksete ning muude finantsteenustega. Teenindame kaheksat riiki: Rootsi, Norra, Taani, Poola, Läti, Leedu, ­Venemaa ja Eesti. Finantskeskuse tööprotsesse oleme juurutamise käigus optimeerinud ja efektiivsemaks muutnud.
Eesti ilmselged eelised võrreldes Skandinaaviaga on kulude tase ja maksukeskkond.
Statoil Fuel & Retaili grupi tugiteenuste keskus loodi mõni aasta tagasi Riiga, seal osutatakse peamiselt raamatupidamis- ja personali­haldamisteenuseid. Praegu töötab Riia keskuses ligi 300 töötajat.
Läti ja Leedu osutavad Eestile tugevat konkurentsi, olles teenusekeskuste atraktiivsed asukohad. Eesti mõningane eelis on hea keelteoskus, eriti Skandinaavia keeled, kultuuriline lähedus ja maksukeskkond, kuid lähinaabrid pakuvad erinevalt Eestist riiklikul tasemel otseseid soodustusi projektidele mitmesuguste toetustena, näiteks maksusoodustused, koolitustoetused, värbamistoetused.
Kui võrrelda haritud personali ja premium-klassi büroohoonete kättesaadavust, siis oleme selles lõunanaabritega võrdsed või kaldub ­Eesti väiksuse tõttu kaalukauss pigem lõunanaabrite kasuks.
Otsetoetused projektidele näitavad töö­kohtade loojatele lisaks kulude kokkuhoiule ka riigi huvi sellesse valdkonda investeerida ja kas riik peab oluliseks ettevõtte pingutusi oma tegevuse Eestisse toomisel ja töökohtade loomisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2014, 20:05
Otsi:

Ava täpsem otsing