Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskerakond seab oma huvid Eesti riigist ettepoole
Keskerakonna otsus lükata edasi arutelu lepingu jätkamise või lõpetamise üle Ühtse Venemaaga näitab partei nõrkust ja paneb talle kinni tee Eesti valitsusse.
Annan endale aru, et avaliku kirjaga Keskerakonna juhatusele üleskutsega lõpetada koostöö Ühtse Venemaaga panin erakonna ebamugavasse olukorda. Aga olen veendunud, et praeguses keerulises geopoliitilises olukorras tuleb saata ühemõtteline signaal nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatele eestimaalastele ja teha kõikidele selgeks, et Eesti iseseisvus ja julgeolek on kõige tähtsamad.
Miks KE kõhkleb. Suurele osale Keskerakonna elektoraadist on leping meeltmööda. Sellest loobumine võib ära viia valimistel päris suure arvu hääli, aga võib ka päris palju hääli juurde tuua. Raske on ette näha, kas häälte saldo kujuneb pluss- või miinusmärgiga, sellepärast tõenäoliselt sündiski otsus lükata arutelu määramata ajaks edasi. Loodetakse, et ühele grupile annab see eelduse arvata, et ehk kunagi lõpetataksegi koostöö ära, ja teisele, et jääb kehtima status quo. Samuti võib see löögi alla seada erakonna esimehe head suhted Venemaa juhtpoliitikutega, millest ta tõenäoliselt ei taha loobuda.
Koostööprotokolli olemasolu paneb keerulisse olukorda ka tulevasi Keskerakonna EP saadikuid. Märtsi alguses taunis ALDE president Guy Verhofstadt Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja pakkus välja palju pikema nimekirja Vene poliitikuid, ametnikke ja ärimehi, kellele tuleks laiendada ELi viisakeeldu. Nimekirjas on kõik föderatsiooninõukogu liikmed, mitu Ühtse Venemaa fraktsiooni saadikut riigiduumas. Ma ei kujuta ette, kuidas Kadri Simson või Jüri Ratas hakkavad liberaalide fraktsiooni kolleegidele seletama, et nende partei teeb koostööd inimestega, keda ei taheta Euroopasse sissegi lasta.
Munitsipaalpartei. See, et erakonna juhatus otsustas lükata määramata ajaks edasi arutelu selle üle, kas tühistada koostöölepe Ühtse Venemaaga või mitte, näitab minu erakonna nõrkust, sulgeb võimaluse osaleda lähiajal valitsuse moodustamisel ning muudab seda üha rohkem munitsipaalparteiks. See annab ka avalikkusele signaali, et isiklikud huvid ja kartus kaotada mandaat kaaluvad rohkem kui Eesti huvid ja aated.