Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurima kasvuga sooline palgalõhe on Viljandis

Eliisa Matsalu 28. aprill 2014, 09:51

Eelmise aasta oktoobris oli naiste brutotunnitasu 24,8 protsenti madalam kui meestel. Väikseim sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas, suurim aga Ida-Viru maakonnas, teatas statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes 2013. aastal sooline palgalõhe ülemöödunud aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu seitse ja meestel 7,2 protsenti. Naiste brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,58 eurot, meestel aga 6,09 eurot.

Tegevusalati kõikus sooline palgalõhe oluliselt. Kui veonduses ja laonduses oli palgalõhe praktilsielt null, siis finants- ja kindlustustegevuses ulatus sooline palgalõhe koguni 41,8 protsendini.

Suurim palgalõhe Ida-Viru maakonnas

Väikseim sooline palgalõhe oli 2013. aastal Põlva maakonnas, kus palgalõhe vähenes 2012. aastaga võrreldes 5,4 protsendipunkti. Põlvas kasvas naispalgatöötajate arv 2,3 protsenti ja nende tunnitasu tõusis 4,2 protsenti, samas kui meestööliste arv vähenes 19,3 protsenti ja tunnitasu langes kaks protsenti.

Suurim palgalõhe oli Ida-Viru maakonnas, kuid võrreldes 2012. aastaga vähenes maakonna palgalõhe siiski 0,5 protsendipunkti. Naistöötajate tunnitasu tõusis 8,9 ja meestöötajatel 8,1 protsenti, samuti tõusis pisut naistöötajate arv ja langes meeste oma.

Enim suurenes aastaga palgalõhe Viljandis. Nii nais-kui ka meespalgatöötajate arv suurenes, kuid naiste tunnitasu tõusis 11 protsenti, samas kui meeste oma kasvas 19,2 protsenti. 2013. aastal vähenes palgalõhe kõige rohkem Pärnu maakonnas, kus mõlema soo palgatöötajate arv pisut vähenes, kuid naiste tunnitasu tõusis 6,5 ja meestel langes 2,5 protsenti.

Avalikus ja erasektoris väike palgalõhe tõus

2013. aasta oktoobris oli avaliku sektori naispalgatöötajate brutotunnitasu 26,7 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel, sooline palgalõhe suurenes 2012. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Sektoris oli naiste brutotunnitasuks ilma lisatasudeta 4,68 eurot ja meestel 6,39 eurot.

Avaliku sektori naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,68 eurot ning meespalgatöötajatel 6,39 eurot. Aastaga tõusis naiste tunnitasu 7,8 ja meestel 8,3 protsenti.

Ka erasektoris suurenes 2013. aasta oktoobris sooline palgalõhe 2012. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Erasektori naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 24,9 protsenti madalam kui meespalgatöötajatel. Naiste brutotunnitasu oli 4,53 eurot ja meeste oma 6,03 eurot. Aastaga tõusis naiste tunnitasu 6,6 ja meestel 7,1 protsenti.

Eelmisel aastal oli omaniku liigiti väikseim sooline palgalõhe kohalike omavalitsuste omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutuses, kus palgalõhe oli 17,2 protsenti. Aastaga suurenes neis palgalõhe 0,4 protsendipunkti.

Suurim palgalõhe oli välismaa omandis olevates äriühingutes, kus sooline palgaerinevus ulatus 34 protsendini ehk pea kaks korda suuremaks kui kohalike omavalitsuste omandis olevates asutustes. Välismaa omandis olevates äriühingutes tõusis naiste tunnitasu 5,6 protsenti, meeste oma 8,9 protsenti.

Sooline palgalõhe suurenes aastaga riigi omandis olevates äriühingutes, organisatsioonides ja asutustes 0,4 protsenti. Neis üksustes tõusis naiste tunnitasu 7,3 ja meeste tasu 7,8 protsenti.

Ainsana vähenes sooline palgalõhe Eesti eraomandis äriühingutes, kus naiste tunnitasu tõusis 7,3 protsenti ja meestel 5,1.

Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9%.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2014, 09:54
Otsi:

Ava täpsem otsing