Euroopa president Ukrainat niipea liidus ei näe

Debatil osales neli kandidaati, kes esindasid Euroopa Parlamendis sotsiaaldemokraatide, konservatiivse rahvapartei, liberaalide ja roheliste fraktsioonne.

Liberaalide esinumber Guy Verhofstadt, kelle taga on Eestis Reformierakonna ja Keskerakonna kandidaadid Euroopa Parlamenti, ütles, et on mõeldamatu, et Euroopa Liidu liikmesriigid seegi kord - pärast kõiki kampaaniaid ja debatte - Euroopa Komisjoni järgmise presidendi taas kuskil tagatoas kokku lepivad. "See oleks demokraatia lõpp."

Verhofstadt kaitses veendunult oma visiooni föderaalsest Euroopast, kus hulk asju tuleb otsustada ühiselt, kuna lahendust vajavad probleemid ei ole enam lahendatavad iikmesriigi tasandil. Suveräänsuse mõiste vajab ümbermõtestamist, kuid tegemist ei ole superriigi ehitamisega.

"Vajame suurt hüpet edasi tihedama integratsiooni suunas," ütles Verhofstadt, selgitades, et näeb Euroopa majanduskasvu uut mootorit tihedamas koostöös suurtes küsimustes nagu pangandusliit, mis tagab reaalmajandusele vajaliku ja mõistliku hinnaga laenuraha või energia ühisturg, et saada odavamat energiat. Samuti on oluline digitaalse ühisturu väljaehitamine. Oliiviõli värvi reguleerimine ei ole aga Euroopa tasandi küsimus.

Verhofstadt võttis vihaselt sõna ka uute laenude kuhjamise vastu vanadele otsa - see ei ole Euroopa ees seisvate probleemide lahendus.

Euroopa vajab tugevat Euroopa Komisjoni ja tugevat liidrit. "Minu eeskuju on Jacques Delors," deklareeris Verhofstadt, viitega Euroopa Komisjoni omaaegsele presidendile, kes pani aluse ühisturu loomisele ja tegi ettevalmistusi euro käibelevõtuks.

"Kes oli sotsialist," nõelas sotsiaaldemokraatide esinumber Martin Schulz.

Schulz asus kohe ründama suurpanku ja spekulante ja lubas seista kodaniku heaolu eest. Nii ei saa, et kasumid lähevad pangale ja kahjumid maksab maksumaksja, mille hinnaks on haridus- ja teadusrahade kärpimine. Töökohtade loomiseks lubas Schulz laenuprogramme, mis tagaksid mõistliku hijnnaga laenuraha väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Schulz keeldus õnnitlemast euroala kriisiriike, mis on majanduse ümberkohandamise programmidest välja tulemas, kuna inimesed on selle eest maksnud väga ränka hinda.

Schulz rõhutas, et tahab olla rahva häältega ametisse valitud Euroopa Komisjoni president, mis ühtlasi aitaks eurooplasi veenda, et nende hääl loeb ja et valimistel osaleda on mõtet.

Jean Claude Juncker, Euroopa Rahvapartei kandidaat, kes Eestis esindab IRLi, lubas seista Euroopa eest, mis ei unista, vaid saab asjad tehtud, kulutamata raha, mida tegelikult ei ole. "Seisan Euroopa eest, mis on suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades," ütles Juncker.

Juncker avaldas toetust Euroopa ühisturu väljaehitamisele, kuid lubas enam rõhku panna ka Euroopa ja rahaliidu sotsiaalsele dimensioonile. Juncker toetab miinimumpalga kehtestamist ELi kõikides liikmesriikides, et astuda vastu sotsiaalsele dumpingule.

Süüdistused, et ta on Luksemburgi peaministrina aastaid blokeerinud võitlust maksuparadiisidega ja reeglite ühtlustamist, pareeris Juncker meenutades, et just tema vedas eest käibemaksu ja aktsiiside ühtlustamist ELis.

Roheliste esikandidaat Ska Keller kõneles Euroopa eest, mis oma kodanikke rohkem kuulab ja kaasab ning tagab suurema sotsiaalse õigluse. Euroopa peab investeerima haridusse ja rohelisse energiasse ning tagama jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsed töökohad, kus inimesi ei ekspluateerita.

"Seisan Euroopa eest, mis hoolib inimestest, mitte ühisturust ega suurest ärist," ütles Keller. "Mis annab inimestele hääle, et koos tuleviku üle otsustada. Mitte enam tagatoa tehinguid."

Keller taunis Jose Manuel Barroso juhitud komisjoni järeleandmisi kliimapoliitikas ning liigset kuuletumist Berliini ja Pariisi soovidele.

Kandidaadid näisid valdavalt toetavat Euroopa ühiste võlakirjade ideed, kuid kõik möönsid, et reaalset toetust ideele praegu ei ole. Junckeri sõnul peavad eelnevalt täidetud olema rida eeltingimusi, sealhulgas majanduspoliitika tihedam koordineerimine ja tõhusam kontroll liikmesriikide eelarvete üle.

Pärast majandusplokki käsitles järgmine teemade ring süvenevat euroskepsist. Kandidaadid taunisid populistlikke parteisid, mis näevad vaid musti lambaid, kuid ei paku lahendusi.

"Riigipiiride taha taandumine ei lahenda ei töötuse ega migratsiooni probleemi," ütles Verhofstadt. Küll aga tuleb neist reaalsetest hirmudest avalikult kõneleda ja lahendusi otsida.

Immigratsiooni osas toetasid kõik kandidaadid ühtse legaalse süsteemi loomist illegaalse immigratsiooni vastu võitlemiseks, kus kõik liikmesriigid võrdselt koormust kannaksid.

Jean-Claude Juncker taunis teravalt äärmusparteide seisukohti, vandudes, et kui temast saab komisjoni president, siis mingit koostööd selliste parteidega ei ole. Teised kandidaadi ei jätnud viitamata, et just Junckeri partei EPP ridades on Ungari peaministri Viktor Orbani partei ning sisserände vastu teravaid avaldusi teinud Baieri peaministri CSU.

Välispoliitikas näitas debatt, et lähemas tulevikus Ukrainal Euroopa Liidu liitumise perspektiivi ei ole.

Selgitades Euroopa reaktsiooni Ukraina kriisile, ütles Juncker, et Euroopa Liidu esmane hoob on pehme võim, dialoog ja järk järgult karmistuvad sanktsioonid. Sest alternatiiv on sõda ja sõda Euroopa ei taha. Kelleri sõnul ei ole vaja võidujooksu, kes kehtestab karmimad sanktsioonid, piisab dialoogist, sest kaalul on sõda või rahu. Shulz rõhutas samuti enama dialoogi vajalikkust Venemaaga ja reageeris vihaselt, Verhofstadt sellise poliitika naiivseks nimetas.

"Naiivne on arvata, et me ilma sanktsioonideta Putinit peatada saame," ütles Verhofstadt, tehes vahet Putini autokraatlikul ja demokraatiat põlgaval süsteemil ja Venemaal. "Ka venemaalsed väärivad demokraatit. See on üks põhjuseid, miks Putin tuleb peatada."

Järgmine debatt on kavas 15. mail.