Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lääs ootab Vene kübersõda

29. aprill 2014, 11:46

Eurooplased alustasid plaanitud häkkimistestidega pärast seda, kui kuulutati välja uued sanktsioonid Venemaa eraisikute ja ettevõtete vastu, kirjutas Bloomberg.

Enam kui 200 valitsus- ja eraorganisatsiooni 29 Euroopa riigist alustasid suurtestiga, mis kontrollib elutähtsate võrkude töövõimet küberrünnakute ajal. Kuigi üritus toimub iga kahe aasta tagant, ühtib tänavune ajastus USA ametnike ja julgeolekuekspertide hoiatustega, et Venemaa häkkerid võivad reageerida uutele sanktsioonidele rünnakutega USA pankade ja teiste ettevõtete vastu.

„Cyber Europe 2014 stsenaarium on väga realistlik, matkides üle-Euroopalisi rahutusi ja poliitilist kriisi, mis häirib miljonitele Euroopa kodanikele teenuste kättesaadavust,“ selgitas ürituse korraldaja Udo Helmbrecht, kes on Euroopa Liidu Võrkude ja Informatsioonijulgeoleku Agentuuri (European Union Agency for Network and Information Security) juht.

Venemaa kasvav kübervõime. Barack Obama administratsioon otsustas eile viia sisse sanktsioonid seitsmele Vene ametisikule ja 17 pangandus-, energeetika- ja taristuettevõttele, keda seostatakse Venemaa presidendi Vladimir Putini siseringiga. Euroopa Liit kehtestas täiendavad sanktsioonid 15 Venemaa ametnikule.

Küberjulgeoleku spetsialistid peavad Venemaa häkkereid maailma parimateks võrkudesse tungimisel ning nende hinnangul on tõendeid, et häkkerid on juba sisestanud pahavara USA arvutitesse. Finantsteenuste Ümarlaud (The Financial Services Roundtable), mis koondab valdkonna ettevõtteid nagu Citigroup Inc. ja Bank of America Corp., jälgib pidevalt võimalikku häkkimist.

„Küberrünnak on reaalne mure meile kõigile,“ ütles organisatsiooni tehnoloogia osakonna juht Paul Smocer. „Riikide võime algatada küberrünnak on tänapäeval kindlasti reaalne, igas konfliktis on see võimalus olemas ning meie muretseme selle eskaleerumise pärast.“ Kui Venemaa otsustaks sanktsioonide eest tasuda küberrünnakutega, oleks raske neile jälile jõuda, kuna häkkerid võivad võrgus lihtsalt peita oma identiteeti ja asukohta.

Ekspertidel võttis kaheksa kuud, et jõuda jälile Iraani häkkeritele, kes korraldasid 2012-2013 suurima DDOS rünnaku USA pankade vastu. USA erasektori kaitsevõimekuse kasvu on pidurdanud mitu vastuvõtmata seadust, mis lubaks ettevõtetel vahetada küberrünnaku alast infot nii, et ei peaks kartma kartellisüüdistusi või aktsionäride nõudeid. Samuti on Bloombergi allika sõnul Rahvuslik Julgeoleku Agentuur (NSA), pärast Edward Snowdeni paljastustega kaasnenud avalikkuse negatiivset reaktsiooni, olnud passiivne.

Maailma suurima rünnaku ootuses. Venemaa on oma digitaalse rünnaku võimekust üles ehitanud alates 2007. aastast pärast seda, kui grupp Vene noori korraldas rea rünnakuid Eesti vastu pärast seda, kui valitsus otsustas nihutada Pronkssõduri Filtri tee kalmistule. Kuigi tõendid viitavad, et Vene valitsus nendes rünnakutes ei osalenud, on Vene militaar- ja luureteenistused kiiresti arendanud oma kübersõja rünnakuarsenali. Venemaa korraldas Gruusia vastase küberrünnaku 2008. aastal ning on teinud sama tänavu Krimmis ja teistes Urkaina osades.

Eesti vastu kasutatud rünnakumaht oli 100 Mb/sekundis, mis praeguse võimekusega võrreldes on väike, ütles AlienVault pahavara uurija ja laborijuht Jaime Blasco. Ta tõi näite, et detsembris toimunud DDOS rünnakud USA ja Prantsusmaa ettevõtetele olid juba 400 Gb/sekundis, mis on 4000 korda suuremad, kui Eesti vastu. „Venemaa võib rünnata USA kriitilist infrastruktuuri ning rünnak võib olla suurim, mis me oleme iial näinud,“ ütles Blasco.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2014, 16:54
Otsi:

Ava täpsem otsing