Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iduettevõtlus trügib ülikoolide õppekavadesse
Eesti juhtivad kõrgkoolid lülitavad oma õppekavadesse järjest iduettevõtlusele pühendatud kursusi ning isegi terveid õppekavu. Eesmärk on pakkuda seni kompamise teel ise õppinud idufirmadele süsteemset arusaamist ülikiiresti arenevate tehnoloogiaettevõtete toimimisest.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant ja ettevõtluse lektor Triin Kask pidas möödunud reede õhtul esimese start-up-ettevõtluse loengu. Tegemist pole tavapäraste loengute-seminaridega, vaid kursus toimib kolmepäevaste hands-on workshop’ide kaupa. Peale Ameerikas start-up-õppejõuks koolitatud Kasel on lektoriteks nii kodu- kui ka välismaised investorid-mentorid.
“Meil oli reedeses loengus seitse tiimi, kokku 25 inimest. Nendest neli teevad reaalset asja, nad tahavadki jõuda päris oma tooteni. Kolmel tiimil päris oma ideed veel polnud, nende puhul oli tegemist simulatsiooniga, aga kui me tunnis ideid genereerisime, olid nad kohapeal sündinud ideedest väga vaimustunud,” rääkis Kask.
Korporatiivsest orjusest vabaks. Kahe kolmepäevase töötoa lõpus pitch’ivad tiimid päris investoritele, kasutades kõiki alustavale idufirmale vajalikke oskusi. “Ühtegi eeldust peale motivatsiooni siin kursusel osalemiseks pole. Siin on inimesed, kes tahavad korporatiivsest orjusest välja saada ja midagi ise ära teha. Ainele tekkis isegi väike järjekord. Kindlasti on palju neid, kes tahavad seda teemat kompida, kas üldse hakata ettevõtlusega tegelema. Selleks aga on pisut teised ained, siia ootame üsna konkreetse motivatsiooniga inimesi, kes tahaks millegagi kohe pihta hakata,” selgitas Kask.
Kolmepäevaste sessioonidega kiirkursuse formaati katsetab Kask õppejõuna esimest korda, kuid usub selle edusse, sest tudengite motivatsioon on alati kõrgeim esimese paari nädala jooksul ning see võimaldab simuleerida alustava tehnoloogiaettevõtte kiiret ja intensiivset arengutempot. Tema sõnul on ainele registreerunud tudengeid kõikvõimalikelt erinevatelt erialadelt filosoofiast geenitehnoloogiani ning mitmekesisus on ühe äritiimi komplekteerimisel ainult hea.
Esimesed akadeemilised iduettevõtjad. EBS käivitab koos Tehnopoliga sügisel Eesti esimese iduettevõtluse õppeprogrammi, mis on mõeldud ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala valinud tudengitele valikmooduliks, et spetsialiseeruda oma põhiõpingute kõrval start-up’ide arendamisele. Programm keskendub tehnoloogiaettevõtlusele ja kiirete muutuste juhtimisele idufirmade igapäevatöös.
“Iduettevõtlus on Eestis oluline majandust elavdav jõud ning spetsialiste selles vallas napib. Samas soovivad tudengid oma stardipositsiooni ettevõtlusega alustamisel parandada. Seega kasvas iduettevõtluse programmi käivitamise mõte välja lisaks reaalse majandus- ja ärikeskkonna vajadustele ka tudengite endi huvist,” ütles EBSi ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuse õppekava juht Ülle Pihlak.
Tehnopoli mentorite ja äriinkubaatori meeskond annab tudengitele inglise keeles praktilisi teadmisi ärimudeli koostamise, äriidee valideerimise, kliendi tagasiside kogumise, tootearenduse, ekspordi käivitamise ning investeeringute kaasamise kohta.
“Traditsioonilised juhtimismeetodid ja -loogika idufirmade puhul ei toimi. Hea näide on klassikaline äriplaan, mis on iduettevõtte puhul asendunud iga päev muutuva tegutsemisplaaniga. Praegu jäävad paljud suurepärased äriideed teostamata meeskonna väheste teadmiste ja kogemuste tõttu. Me sooviksime näha kasvu nii Eestis startivate iduettevõtete koguarvus kui ka kvaliteedis,” selgitas Tehnopoli juht Jaak Raie.
Ka TTÜ majandusteaduskonnas käsitletakse mitmel kursusel start-up-ettevõtlust, näiteks kursustel “Üliõpilasfirma praktikum” või ingliskeelse õppekava kursusel “Student’s Enterprise Start-up”.