Kes üllatas? Põhjamaade börsifirmade kahetine  minek

30. aprill 2014, 00:00

Kes eile avaldatud Põhjamaade börsiettevõtetest ületas analüütikute ootusi? Kes mitte?

Positiivselt üllatasid mobiilside võrguseadmete tootja Nokia, paberitootja UPM-Kymmene ja naftakompanii Statoil, ootustega jäid jänni ABB, Stockmann ja Nordea Bank.

Ootamatu kasumi kasv. Nokia üllatas eile avaldatud esimese kvartali tulemustes võrguseadmete müügi kasumi kasvuga. Ettevõtte teatel kasvas võrguseadmete ärikasum aastaga 10%, 216 miljonile eurole, ületades võimsalt analüütikute ootusi. Reutersi analüütikute keskmine kasumi­ootus oli 143 miljonit eurot ehk kolmandiku võrra väiksem.

Mitte nii üllatuslikult nimetati ametisse uus juht. Mais asub ettevõtet juhtima endine võrguseadmete tootmise üksuse juht Rajeev Suri. Firma kinnitas plaani maksta dividende, osta tagasi aktsiaid ja vähendada võlga umbes 5 miljardi ­euro võrra. See kõik mõjus aktsiale hästi.

Nordea analüütik Sami Sarkamies ütles Bloombergile, et Nokia peab nüüd õppima töötama ­uute partnerite ja väiksemate ülevõtmis­tehingutega.

Hästi läks ka paberitootja UPM-Kymmenel. Firma kasum ületas võimsalt analüütikute ootusi ja ettevõte teatas, et kulukärbete aastaeesmärkidest on täidetud 78%. Kompanii netovõlg vähenes 263 miljoni euro võrra, 2,78 miljardile eurole.

Norra nafta- ja gaasifirma Statoili kasum aga kasvas aastaga 32%, peamiselt tänu kõrgemale bensiini hinnale USAs.

Pettumus. Šveitsi-Rootsi tööstuskontserni ABB esimese kvartali puhaskasum oli oodatust nõrgem, sest ettevõte elektri­süsteemide üksus sai vähem tellimusi. ABB tegevjuhi Ulrich Spiess­hoferi sõnul on nad pettunud ja plaanivad üksuses ümberkorraldusi.

Prognoositust kehvemad olid ka Stockmanni tulemused. Suurema kahjumi tõid nõrk rubla ja väike nõudlus Venemaal ja Soomes. Stockmanni juhatuse esimees Hannu Penttilä kirjutas, et Vene rubla oli esimese kvartalis euro suhtes kõigi aegade madalaimal tasemel. “Vene majandus on stagneerunud ja ostujõud langenud,” ütles ta. “Ka Soome jaekaubandusturg on jäänud nõrgaks.” Balti jae­turu olukord on tema sõnul hea. Ettevõte ootab varem prognoositust nigelamaid aastatulemusi.

Põhjamaade suurima panga Nordea Banki puhaskasum kasvas aastaga 4,7%, sest kärbiti kulusid ja laenud andsid vähem kahjumit. Eestis läks pangal hästi – puhaskasum kasvas aastaga 91,7%.

Nordea Grupi tegevjuht Christian Clausen ütles, et aasta alguses aktiviseerus äriklientide nõustamine ning säästmine jätkub endises tempos.

“Tulemuseks on netoteenustasutulu suurenemine 13% võrra. Kuna laenunõudluse ja intresside madalseis jätkub, ei muutunud kogutulu märkimisväärselt, kuigi kohalikes valuutades toimus 3% kasv.”

  • Oodatust nõrgem Nordea kasvatas Eestis tugevalt kasumit

Nordea Bank tegi oodatust ­ligi 20 miljoni euro võrra väiksema kasumi, aga panga Eesti üksusel läks üle ootuste hästi. Puhaskasum kasvas esimese kvartalis aastaga 91,7%, 7,8 miljonile eurole.

Panga kulu-tulu suhe püsis 48 protsendil, teatas pank. Kasumi kasv tuli laenukahjumite vähesusest, mis tänavu oli 44 000 eurot (mullu 3,76 mln eurot).

Nõuded mõjutavad turgu. Nordea juht Andreas Laane ütles, et  tulemusi mõjutasid ülemineku­protsess SEPA-le ning sellega seotud investeeringud ja arendustööd. “Pankade kasumi kasvu mahule ja kiirusele seavad aina enam väljakutseid turgu reguleerivad nõuded ja direktiivid,” lisas Laane.

Panga neto intressitulu kasvas 9%, kuid neto teenustasutulu vähenes ligi 40%, 1,95 miljonile eurole.

Nordea Eesti klientide hoiuste maht on aastaga kasvanud kokku 20%, sealjuures on eraisikute hoiuste maht kasvanud 23% võrra, ületades 340 miljonit ­eurot. Nordea hoiuste ja laenude suhe on aastaga kasvanud 38%-lt 45%-le.

Nordea Eesti laenuportfell ulatus märtsi lõpus üle 3,1 miljardi euro, millest liisinguportfellis oli 629 miljonit ­eurot. Sealhulgas moodustas ette­võtete laenu- ja liisinguportfell üle 1,9 miljardi euro ja eraisikute laenu- ja liisinguportfell üle 1 miljardi euro. Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas eelmise aastaga võrreldes 3%, ette­võtete laenu- ja liisinguportfell on jäänud samale tasemele.

Oodata suuremaid dividende. Nordea võib tõsta dividendi väljamakset, et vastata Swedbankile, kes maksab kasumist dividendideks 75%, ütles Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos 7. aprillil antud intervjuus.

2013. aastal maksis Nordea aktsionäridele 56% kasumist. Wahlroosi sõnul ei piisaks nii väikesest väljamaksest, et vältida esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu liigset kasvu.

 

Tasub teada

Lisaks erinevate finantsturgude uudiste vahendamisele Äripäeva veebis ja paberlehes on toimetuse eesmärk igas lehes börsikülgedel avaldada väikeinvestoritele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma vara erinevate investeerimisvõimaluste abil kasvatada. Äripäeva tellijatele on need soovitused tavaliselt kättesaadavad ka päev enne lehe ilmumist veebis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. April 2014, 19:49
Otsi:

Ava täpsem otsing