Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas jahivad pangad laisku ja vaeseid noori?
Pangad ja investeerimisfirmad on tellinud ja avaldanud lugematul hulgal uuringuid, mis maalivad 80ndatest alates sündinud noortest pildi kui laisast, rahatust ja impulsiivsest kliendigrupist.
Konsultatsioonifirma Buck Consultants avaldatud uuringu järgi ei tee kõnealune põlvkond pikaajalisi plaane, kipub tegutsema pigem hiljem kui varem ega tee pensioniea planeerimiseks läbimõeldud analüüse, vahendab Bloomberg.
Need töötud rekordkõrge õppelaenu koormusega noored on finantsteenuste sektori järgmine suur kliendibaas. Miks püüavad pangad uuringute laviiniga solvata oma tuleviku leivaandjat? Sest enne kui see kliendigrupp hakkab teenima raha, peavad finantsasutused panema neid muretsema oma pensionipõlve ja teiste dilemmade pärast, mida finantsasutused oskavad lahendada. Tasu eest, mõistagi, kirjutab Bloombergi kolumnist Ben Steverman.
Aite Groupi konsultandi Ron Shevlini hinnangul võib üks uuringute kasvu põhjus olla ettevõtete lootus müüa majanduse kasvades rohkem finantstooteid noortele, kes on seni olnud konservatiivsed ja piiratud võimalustega. Tema sõnul ei erine praegused noored oluliselt eelmistest põlvkondadest. „Tänapäeval on lihtsalt palju odavam ja lihtsam toota autoriteetselt kõlavaid uuringuid,“ tõdes ta.
Ben Steverman kirjutab uuringutele tuginedes, et uus põlvkond on pigem rohkem huvitatud investeerimisest ja säästmisest kui sugupõlv enne neid. Seda enam, et vanema põlvkonna finantskäitumine pole praegugi vastutustundlikkuse musternäide. Autor resümeerib, et finantsettevõtted näivad paljuski lähtuvat tõsielusaates "Pickup artists" antud soovitusest kaaslanna südame võitmiseks: „alusta nende mahategemisest“.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.