Analüüs: teisessambas vaid peotäis raha

Inimesi suunatakse ise mõtlema. Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib eraisik erinevate riikide kogemusele toetudes arvestada, et kohustusliku pensionikindlustuse eesmärk saab olla ennekõike vaid minimaalse elatustaseme, mitte mugava vanaduspõlve tagamine.

"See on tegelikult mõistlik lahendus, et riik tagab I ja II sambana vaid minimaalselt vajaliku, samas jääb igaühele meist nii vastutus aga samas ka valikuvabadus otsustada kui palju ja kuidas säästa," märkis Palm Äripäeva arvutusi kommenteerides.

Praxise külalisuurija Magnus Piiritsa arvutuste kohaselt oleks praegu 6500 eurot II sambasse kogunud inimese pensionilisa 24 aasta pärast veidi kõrgem, 312 eurot kuus. I ja II sammas kokku moodustaksid 2038. aastal 36,5% keskmisest brutopalgast.

"Kuna pensionireforme on tehtud väheneva tööealiste ja suureneva pensionäride hulga pärast, siis lahendus oleks suurendada inimese panust, vähendada väljamakseid või tõsta pensioniiga," rääkis Piirits võimalustest tõsta pensionimakseid tulevikus. Samas tõdes ta, et ükski nendest lahendustest pole populaarne otsus.

Täiendav kogumispension ei paku lahendust. Kehtivale pensionisüsteemile mõjub negatiivselt asjaolu, et täiendav kogumispension ehk III sammas ei ole siiani eestlaste seas omaks võetud. Fondide osakuomanike arv on viimase nelja aasta jooksul stabiilselt vähenenud ja seda uuesti kasvule pöörata on raske. Seda, et inimeste huvi on alates finantskriisi algusest täiendava kogumispensioni võimaluste vastu vähenenud, kinnitab enamik III samba pensionifonde haldavate ettevõtete esindajaid.

Palmi hinnangul aidatakse kohustusliku riikliku ja vabatahtliku säästmise süsteemiga üheltpoolt nõrgemaid ning teisalt motiveeritakse igaühte mõtlema sellele, mis on just tema arvates kõige õigem tulevikku investeerimise viis.

"Mis puudutab III sammast, siis mida rohkem valikut investeerimisvõimaluste vahel on, seda parem," arvas Palm.  Tema sõnul tasuks kaaluda investeerimiskontol investeeritud vahendite arvestamist teatud mahus pensioni säästudena. Seda  eeldusel, et neid ei võeta välja enne teatud vanust.

"See motiveeriks eeskätt uut põlvkonda olema globaalse maailmaga rohkem kursis ning võtma varakult vastutust enda otsuste eest," märkis Palm.