Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
9 meenutust ajast Euroopa Liidus
Täna kümme aastat tagasi liitus Eesti Euroopa Liiduga. Äripäev pani kokku üheksa näitajat, mis iseloomustavad seda aega.
1. VÄLJARÄNNE
Euroopa Liidu laienemise järel ei avanud kõik vanad liikmesriigid kohe oma tööturgu uutele liikmetele. Soomegi kehtestas kahe-aastase üleminekuaja - Soome ametiühingute gallup oli näidanud, et pea kolmandik Eesti elanikkonnast tõttaks Soome tööle. Aktiivsem väljaränne algas 2008. aastal majanduskriisi ägenedes.
2. MAJANDUSLANGUS JA TÖÖPUUDUS
Juba Euroopa Liiduga liitumise eel tunda andnud eufooria jätkus liitumise järel, majandus läks järjest enam tasakaalust välja, et siis mürtsuga maa peale tagasi tulla, kui juba alanud jahtumisele andis lisahoogu USA investeerimispanga Lehman Brothers krahh ja euroala võlakriis. 2008-2009 majanduslangus oli Eesti Panga hinnangul kokku veidi üle 18%. Tööpuudus sai tipust läbi 2010. aastal 19% tasemel. (Sinine joon tööpuudus, roheline majanduskasv - toim.)
3. INFLATSIOON
Laenurahast kannustatud kiire majanduskasvu tingimustes oli Eestis ka kiire inflatsioon ja põhjenduseks viidati Balassa-Samuelsoni efektile. Ülemäära kõrge inflatsiooni tõttu ei saanud Eesti euroga liitumist kaaluda 2007. a. Inflatsiooni langetas euronormi alles majanduskriis, mis põhjustas eriti Euroopa Keskpangas kahtlusi, kas Eesti kriteeriumi ikka jätkusuutlikult täidab. Liitumise järel on inflatsioon Eestis olnud euroala kiiremaid.
4. TÖÖ TOOTLIKKUS JA TÖÖJÕUÜHIKU HIND
Eriti suured käärid töö tootlikkuse ja tööjõuühiku hinna vahel olid majanduslanguse eel.
5. ELAMUKINNISVARA HINNAD
Eestis valitses esimesed aastad ELiga liitumise järel tõeline kinnisvarabuum, millele andsid hoogu ELiga liitumise eufooria ja riiki tulvav laenuraha, mida puudulike regulatsioonide tõttu on keeruline ohjeldada. Pill tuli pika ilu peale.
6. MAJAPIDAMISTE LAENUKOORMUS (roosa joon) ja laenuga soetatud elamukinnisvara osa selles (roheline joon) miljonites eurodes.
7. ÄRILAENUDE INTRESSIMÄÄR
8. JOOKSEVKONTO DEFITSIIT
Tasakaalust väljas majanduses kerkis jooksevkonto defitsiit 2007. aastal korraks juba 20% tasemele SKPst. Korrektsioon oli järsk.
9. VÄLISINVESTEERINGUD
Välisinvesteeringud on Eesti euroga liitumise järel justkui vähenenud, vastupidiselt lubadustele, et euroga liitumine investorite huvi suurendab. Põhjuseks on aga ühekordne struktuurne muutus - Swedbank allutas oma tütarpangad Lätis ja Leedus otse Rootsis asuvale emapangale.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.