Kartellisüüdistus kasvas välja OG Elektra kahtlustusest

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai sõnul sai kolmapäeval prokuratuurilt kartellikokkuleppe süüdistuse saanud jaekettide juhtum alguse 2012. aasta suvel, mil alustati kriminaal­menetlust OG Elektra ja Liviko vahelise hinnakokkuleppe kohta.

Menetluse käigus ei leidnud kahtlus OG Elektra suhtes kinnitust ja süüdistuse said peale Liviko veel hoopiski Selver, Rimi Eesti Food, Maxima Eesti, Prisma Peremarket ja Helter-R. Samuti said süüdistuse 11 ettevõtetega seotud füüsilist isikut.

Prokuratuur süüdistab kõnealuseid ettevõtteid ja isikuid 2009. aastal teatud viinade jaehindade tõstmise kokkuleppimises.

OG Elektra omanik Oleg Gross märkis, et kuna tema ettevõte on süüdistustest kõrvale jäetud, võib ta selgelt öelda, et tema arvates on tegu ühe välja­imetud ja mõttetu teemaga. “See näitab, et Eesti riigil on ikka väga palju raha, et tegelda sellise jamaga, millel pole mingit sisu,” märkis ta.

Gross ütles, et süüdistust vaadates on tal tunne, et Eesti õigussüsteemil on igav. “Neil pole midagi teha. Samas on sissemurdmised, röövimised, narkomaania – nendega ei tegeleta, pole ei ressursse ega aega. See on piinlik lugu,” ütles ta.

Tihe konkurents välistab kartellilepped. Grossi sõnul on Eesti kaubandusturul jaekettide vahel niivõrd tihe rebimine, et ühestki kartellikokkuleppest pole võimalik rääkidagi. “Olgu see siis tootjate- või kaubanduskettidevaheline kokkulepe – see on täielikult välistatud,” ütles ta. Kui isegi oletada, et näiteks Liviko tegi kellelegi ettepaneku tõsta mõne toote hinda, siis Grossi sõnul ei läheks see Eestis kuidagigi läbi, sest vaba turg töötab niivõrd tugevasti. Tema sõnul müüakse mitmeid põhitooteid niigi alla soetushinna ja kaupmeestel on veri ninast väljas.

Gross märkis, et tema sõnadel peaks kaalu olema, sest mõni aasta tagasi kahtlustas prokuratuur ka OG Elektrat ja Livikot kartellileppes. Tollased kahtlustused tõestust ei leidnud ja OG Elektra pääses puhaste paberitega. Grossi sõnul seisab ta nüüd julgelt kõikide ettevõtete eest, kes seekord kartellikahtlustuse tõttu tules on. “Olen kurb, et kulutatakse nii palju ettevõtete aega ja auru. Selle asemel on kõigil tööd küll, et tegeleda Eestis ettevõtlusega ja edendada riigi majandust,” märkis ta.

Poeketid lükkasid süüdistuse ümber. Teisipäeval kinnitasid süüdistuste alusetust Selver, Maxima ja Prisma, kolmapäeval kinnitas sama ka Rimi. “Oleme oma töötajaid konkurentsiseaduse piirangute teemal aastaid koolitanud. Prokuratuuri süüdistused on alusetud ning oleme mõistagi valmis olukorda kohtus omalt poolt selgitama,” ütles Rimi Eesti Food ASi pressiesindaja Katrin Bats.

Peale firmade said süüdistuse ettevõtetega seotud 11 füüsilist isikut, keda süüdistatakse konkurentsi kahjustavas hinnakokkuleppes. “Üht inimest süüdistatakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele kaasaaitamises,” selgitas Tammai.

Süüdistuse kohaselt leppisid osapooled kokku 40protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste klaastaaras madalama hinnaklassi viinade jaehindade tõstmise vähemalt 63,50 kroonini.

Kartelli-lepe prügi-, turva- ja rehviäris

Varem on konkurentsiameti eestvedamisel paljastatud hinnakokkulepped prügi-, turva- ja rehviäris, ameti mullu ilmunud aastaraamat kirjeldab üksikasjalikult kolme juhtumit.

2012. aasta 22. veebruaril jõustus Harju maakohtu otsus, millega mõisteti kokkuleppe­menetluses süüdi Argo Luude, Tänavapuhastuse AS ja AS Cleanaway (endine AS Veolia Keskkonnateenused), kes osalesid Tartu linna tänavapuhastuse riigihangetel omavahel kooskõlastatud pakkumistega, olles eelnevalt kindlaks määranud nii pakkumiste hinnad kui ka piirkonnad, mida kumbki ettevõte võimalikult kõrge hinnaga võita soovis. Nii saigi Tänavapuhastuse AS endale hankega Tartu läänepiirkonna ja AS Cleanaway idapiirkonna.

Pristis ja Securitas jagasid kliente. 2012. aasta alguses jõustus kohtuotsus, mille alusel karistati kahte turvaettevõtjat, ASi Pristis ja Securitas Eesti ASi, rahalise karistusega konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise eest. Uurimist alustas konkurentsiamet 2010. aastal ajalehes Postimees avaldatud artikli “Pristis sõlmib kahtlaseid turujagamise lepinguid” põhjal. Konkurentidevaheline kokkulepe sõlmiti 24. aprillil 2009.

Uurimise kohaselt ei olnud kokkuleppega ühinenud turvateenuste pakkujal ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid klientidele, kellel on kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks olemas leping kokkuleppe teise osapoolega. Sarnaseid läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks peeti veel mitme teise turvateenuse pakkujaga. Kokkulepete näol oli tegemist turvateenuste pakkujate omavahelise klientide jagamisega.

Hinnakokkulepped rehvimüügis. 2012. aastal karistas Harju maakohus rahalise karistusega OÜd Rehvid 24, kes sai süüdistuse selle eest, et sõlmis sõidu­autorehvide jaemüügiturul konkureerivate äriühingutega konkurentsi kahjustavaid hinnakokkuleppeid. Menetluse tulemusena lõpetas sõidukite rehvide hulgi- ja jaemüügi turul küllalt oluline ettevõtja sellise tegevuse.