Keskpank kasvatas reserve edukamalt

Lõviosa keskpanga reservidest on samuti paigutatud euroala riikide võlakirjadesse, teise suurema grupi moodustavad aga võlakirjad välisvaluutas.

Eelmisel aastal oli Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus 0,91 protsenti, mis on märgatavalt parem tulemus riigikassa saavutatust. Tõsi, tunamullusega võrreldes kukkus keskpanga portfelli tulusus kordades.

Eesti Panga finantsturgude osakonna juht Janno Luurmees selgitas, et otsus, kuhu ja kuidas investeerida, sõltub sellest, millal ja milleks investeeritavat raha on vaja kasutada. Keskpanga otsust lisada portfelli piiratud mahus aktsiaid nimetas ta võlakirjaturgudega seotud riskide hajutamiseks ja maandamiseks. “Aktsiate lisamine portfelli ei tähenda tingimata riski lisamist,” sõnas ta.

Eesti Pank paigutab reserve Euroopa, USA, Austraalia ja Kanada raha- ning võlakirjaturgudele, mõnevõrra ka arenenud riikide aktsiaturgudele ja kulda. Keskpank ostab varade haldamise teenust osaliselt ka erasektorist.Riigi reservide ja keskpanga reservide tootlusi võrreldes tekib küsimus, kas ka rahandusministeeriumi hallatavaid reserve võiks piiratud mahus mitmekesisemalt investeerida, näiteks osa rahast aktsiatesse paigutada?

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on võrdlus valitsuse ja keskpanga reservide tootluses kord ühe, kord teise kasuks ja muutunud väheoluliseks. Tema hinnangul on keskpanga likviidusuvajadus muutunud varasemaga võrreldes veelgi väiksemaks eurotsooniga ühinemise järel, mistõttu pole küsimus kummagi konservatiivsuses, vaid Eesti Panga suuremas vabaduses.

“Valitsuse reservid on investeerimisriski jaoks liiga väikesed ning me ei soovi luua olukorda, kus rahavajaduse korral tekib müügikahjum,” tunnistas ta. “Tootlus ise on aga teisejärguline, reservid on hädavajaduse tarbeks.”

Pankur Indrek Neivelt samuti riigi reservide investeerimisreeglite muutmisega ei kiirustaks. “See on libedale teele minek - ajalooline kogemus näitab, et põhimõtted on väga vajalikud igas eluvaldkonnas,” lausus ta. “Peaksime olema kindlad, et see risk ka ära tasub. Minul seda kindlust ei ole. Kui muudaksime neid reegleid, siis muutuksime rohkem sõltuvaks konkreetsetest inimestest, kes raha paigutavad, ja ka see on risk.”

Piiranguid leevendama ei tõttaks ka investor Heldur Meerits, kelle sõnul poleks reservfondide investeerimise liialt lühikesest ajahorisondi tõttu mõtet kuigi olulist aktsiate osakaalu tekitada.

Õppejõu Viljar Veebeli arvates on mõistlik olemasoleva investeerimisstrateegiaga jätkata, kui peame reaalseks, et portfellis olevaid varasid on vaja juba järgmise kriisi käigus müüa. Siiski võiks tema hinnangul kaaluda ideed paigutada üks osa reservidest parema tootluse huvides näiteks indeksaktsiatesse. Aktsiate osakaal võiks olla viiendik, mille realiseerimisvajaduse tõenäosus on väga madal, märkis Veebel.

Tema sõnul on olemasolev riigi reservide portfell kriisiaastatel loodetavasti hästi väärtust hoidev ja realiseeritav, kuid see tuleb tootluse arvelt aktsiaturgude tugeva tõusu aastatel. “Kui seada reservide paigutajatele eesmärgiks teenida keskmiselt kuus protsenti tootlust kümne-aastase perioodi jooksul, lubades oluliselt kõrgemat riski ja võimalikku kahju kiirmüügi korral, suudaksid nad selle saavutada,” leidis ta.

Veebel tõi välja olulise küsimuse, kas viimase finantskriisi kogemuse valguses on normportfellide põhimõtteid piisavalt ajakohastatud? Seda eeskätt riskide ja tulususe suhte osas, vältimaks olukorda kus seni kõrgeimat reitingut kandnud valitsuste võlakirjad alandatakse kiiresti rämpstasemele ja portfelli omanik peab need tingimustega vastavuses püsimiseks kahjumiga realiseerima.

TASUB TEADA

Euroala riikide võlakirjad 53,95%Riigivõlakirjad väljaspool euroala 33,9%Aktsiad väljaspool euroala 10,17%Kuld 1,98%

MIS ON MIS

Reservid tagavad keskpanga sõltumatuse valitsusest ja kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks. Laiemalt toetavad reservid euroala rahasüsteemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.Suurima osa investeeringutest moodustavad euroala riikide võlakirjad (mullu üle 50% portfellist). Teine suurem investeeringute grupp on väljaspool euroala asuvate riikide võlakirjad. Umbes kümnendiku portfellist moodustavad aktsiad. Lisaks on Eesti Panga reservide hulgas 8250 untsi ehk 233,9 kg kulda.Pärast euroalaga liitumist 2011. aastal kandis Eesti Pank varasid ka Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi, mille kohta on Eesti Panga bilansis 103 miljoni euro suurune nõue Euroopa Keskpanga vastu.Eesti Pank omab lisaks investeerimisportfellile 1,8 miljardi eurost tagavara, mida ei investeerita, kuid mille arvelt on teatud piires võimalik investeerimisportfelli suurendada.