Puhkepäev. Nils Landgren luigehäälsel tromboonil

JazzBaltica Ensemble’isse kuuluvad muusikud Läänemere maade riikidest – toimunud kontserdil sai Eesti tippsaksofonist Raivo Tafenau selle värskeimaks liikmeks.

Kontserdi avas aga Taani löökpillimängija, trummar ja helilooja Lisbeth Diers oma Aafrikast inspireeritud looga “Calimba”, mis viis mõtted punaste muldade kohale lendama.

Meistrite kollektiiv. Verneri Pohjola, noor Soome trompetist, kelle krutskitega soolod kogu kava vürtsitasid, hoidis lisaks ka mikrofoni, lauldes Burt Bacharachi “Me Japanese Boy I Love You”. Imeliselt sentimentaalsevõitu, pehme ja aeglane lugu, mida ta esitas Bacharachi loomingule iseloomulikult justkui “mööda”. Loo jaapanipärasus väljendus pitoreskses intonatsioonis ning korra kõlanud sõnas “kimono”.

Raivo Tafenau, teada-tuntud oma headuses, oli Nilsi poolt kindel valik: saksofonitäht sulandus kollektiivi ja lisas omalt poolt head energiat.

Hästi hoidis värsket bändi koos veel Eva Kruse kontrabassimäng. Andeka, Sisters in Jazz ja Louis Armstrongi auhindu võitnud kitarristi Sandra Hempeli mängu oleks tahtnud kuulda aga veel ja veel.

Suitsune tämber. Landgren ise armastab küll kitarrimängijate helistikke ja minoore, kuid nostalgiat kunagi depressiivsuse vastu ei vaheta. Landgreni muusika sobib kuulamiseks hästi neile, kes armastavad oma džässimenüüs väikse funky-vürtsiga pehmemaid kõlasid.

Tema suitsune ja meelalt mahe tämber ning luigehäälne tromboon läksid hinge – oli siis tegu 80ndate hittide arranžeeringute või R&B džässiga. Leon Russelli lugu “This Masquerade” avas ehk Rootsi muusiku olemust kõige paremini. Raske on sõnadesse panna, midagi, mis on elustiil ja eneseväljendus, nagu Landgren ise ütles: “Ma teen oma muusikat, see on minu and, ma armastan seda.”

 

Nils Landgreni ja JazzBaltica Ensemble

24. aprillil MerepaviljonisJärgmised esinemised: 6. mail Stockholmis, 15. mail Kielis, 17. mail Zürichiswww.nilslandgren.com