Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nestor: inimesed ei oska raha koguda

    Anda inimestele õigus soovi korral teisest pensionisambast lahkuda ei tooks kellelegi ühtegi võitu, ütles üks pensionisüsteemi loojatest Eiki Nestor.

    Äripäev tegi tänases juhtkirjas ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis lubab teise pensionisambaga liitunutel sellest väljuda. Esiteks ei taga teine pensionisammas arvestatavat sissetulekut vanaduspõlves. Teiseks annaks see inimesele valikuvõimaluse ise oma raha tulevikuks enda vajaduste järgi paigutada.
    Riigikogu liikme ja ühe pensionisüsteemi looja Eiki Nestori sõnul on Äripäeva ettepanek liiga optimistlik, sest suuremal osal inimestel pole ei oskusi, teadmisi ega ka aega, et oma raha ise pensionipõlveks investeerida. „Kindlasti on meil inimesi, kel on oskusi oma raha planeerida, näiteks aktsiate või kinnisvaraga. See aga ei tähenda, et ülejäänud 600 000 isikut selleks valmis oleksid,“ märkis ta.
    Nestori sõnul on kindlasti kasulik, et inimene pensionipõlve jaoks säästab. Samuti on igaühel üsna suur valikuõigus samba sees, puudub vaid õigus sambast sisse-välja käia. Selle lubamine tekitaks Nestori sõnul laiemas perspektiivis ainult kahju. „Kindlasti on mingi osa inimestest oma valikutes pettunud. Ma kardan, et kui tulevikus selgub, et sambast väljumine polnud kõige mõistlikum samm, tulevad uued pettumused,“ rääkis ta, lisades, et kahte pettumust pole ju mõtet luua.
    Nestori sõnul on fondipensionil nii paremaid kui ka halvemaid aegu. „See on kogumispensioni nõrkus, mida kõik väga hästi teavad,“ ütles ta. Kui aga oleks keegi maakera peal välja mõelnud paremad lahendused, oleks Nestori sõnul need ka juba ammu Eesti demograafilise olukorraga sarnastes riikides kasutusele võetud. Kogumispensioni suurimaks hädaks ei nimeta Nestor aga kogumispensioni tõuse ja langusi, vaid seda, et osa inimesi jõuab pensioniikka just languse ajal. „Neil on siis seis kehvem,“ ütles ta.
    Pikas perspektiivis peaksid kõik Nestori sõnul ikkagi võitma. „Tuleb olla oma valikutes aktiivsem, jälgida, mis pensionifondides toimub, teha õigeid valikuid,“ ütles ta. Soovi korral võib nooremana rohkem riske võtta, pensionieale lähemal oleks Nestori sõnul mõistlikum suuri riske mitte võtta.
    „Pigem oleks vaja rohkem teadlikumat tegutsemist sammaste sees, kui sisse-välja käimist,“ arvas ta. Teisest pensionisambast lahkumise lubamine tekitaks tema sõnul lõpuks olukorra, mis toob kahju nii fondist väljujatele kui ka sissejääjatele. Nimelt ei mõtle Nestori sõnul inimesed otsuseid langetades pikalt, vaid teevad valikuid kiiresti. See toob kaasa aga pensionifondide valitsemistasude tõusu ja fondide endi ebamäärasuse. „Ma ei näe selles ettepanekus mitte ühtegi võitu,“ märkis Nestor.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.