Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukrainas jätkusid kokkupõrked, OSCE vaatlejad said vabaks
Ukraina väed jätkasid täna pealetungi separatistidele, vabastades kohaliku lennuvälja - riigi terrorismivastase keskuse juht hoiatas, et riigi idaosas käib sisuliselt sõda, vahendas agentuur Bloomberg.
Donetskis hukkus terrorismivastases operatsioonis viis inimest ja 12 sai haavata, ütles tänasel briifingul keskuse juht Vasil Krutov. OSCE sõjalised vaatlejad said vabaks, Ukraina valitsus kindlustas kontrolli Slovjanski üle, operatsioon Kramatorskis jätkus. Odessas hukkus 42 inimest ja 125 sai haavata tulekahjus ja tänaval puhkenud võitluses, kui venemeelsed ründasid marssivaid jalgpallifänne ja Ukraina ühtsust toetavat meeleavaldust.
"Riigi idaosas toimuv ei ole lühiajaline aktsioon, see on oma olemuselt sõda," ütles Krutov.
Ukraina tööstuspiirkonnad ja rannik on Krimmi kontrolli alt välja libisemas. USA ja Euroopa Liit süüdistavad Venemaad rahutuste õhutamises ja katsetes nurjata Ukraina presidendivalimised 25. mail.
Poola peaminister Donald Tusk ütles tänasel briifingul, et lootused leida kriisile diplomaatilist lahendust on kadumas.
"See on üks teistmoodi sõda, kuulutamata sõda," ütles Tusk. "Kuid see on de-facto sõda. On ilmne, et rahvusvahelise üldsuse astutud sammud pole andnud tulemusi."
Odessas on USA luureametnikud juba vähemalt kuu aega hoiatanud samasuguste võimalike Venemaa õhutatud rahutuste eest nagu Krimmis ja Ukraina idaosas.
Aprillis Genfis USA, ELi, Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitud kokkulepe pingete maandamiseks ei toonud leevendust ja pooled süüdistavad üksteist leppe rikkumises. OSCE vaatlejate vabastamine näitab samas, et koostöö on võimalik, teatas täna Ukraina välisministeerium.
"OSCE vaatlejate vabastamine näitab, et kõik pooled saavad Genfi kokkuleppest kinni pidada," teatas ministeerium. "Ukraina välisministeerium kutsub üles tegema kõiki vajalikke jõupingutusi, et Genfi kokkulepet täita.
Venemaa president Vladimir Putin on "väga mures" ja hindab olukorda, ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov. Peskovi sõnul on Kreml saanud tuhandeid telefonikõnesid Ukrainast, mis paluvad abi.
"Inimesed helistavad meeleheites," ütles Peskov ajakirjanikele korraldatud telekonverentsil. "Nad paluvad abi. Suur enamus palub Venemaa abi."
Peskovi sõnul ei ole Venemaa president veel otsustanud, kuidas Ukrainas eskaleeruvale konfliktile reageerida, ütles Peskov.
Reedel Washingtonis kohtunud USA president Barack Obama ja Saksamaa kantsler Angela Merkel seadsid 25. maile kavandatud Ukraina presidendivalimised võimalikuks tähiseks, mis võib kaasa tuua ulatuslikumad sanktsioonid Venemaa vastu, kui Moskva ei lõpeta separatistide toetamist.
"Meil on kasutada rida vahendeid," ütles Obama ühisel pressikonverentsil Merkeliga. Kui Venemaa kurssi ei muuda, "siis kulud tõusevad", nii majanduslikud kui diplomaatilised, ütles Obama.
Sanktsioonide järgmine ring puudutaks konkreetseid sektoreid Venemaa majanduses nagu pangandus, kaitsetööstus ja energeetika.
Kui valimisi korraldada ei saa, "ei jää meil muud üle, kui liikuda edasi" uute sanktsioonidega, ütles Obama. Merkel ütles, et valimised on määrava tähtsusega ning lisas, et on valmis vajadusel toetama majanduslike sanktsioonide kehtestamist.
"Mul on raske ette öelda, mis saab selleks konkreetseks hetkeks," ütles Merkel. "Aga seda ma võin öelda, et 25. mai presidendivalimised on minu hinnangul määrava tähtsusega ja kui destabiliseerimine jätkub, lähevad asjad keerulisemaks."
Ukraina kaitseministeerium teatas, et kaasaegne relvastus näitab, et separatistide näol on tegemist pigem professionaalsete sabotööride kui rahumeelsete elanikega. Oma avalduses nimetas ministeerium nende taktikat omaseks välismaisele sõjaväele või palgasõduritele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.