Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gramm kulda jääb grammiks kullaks
Kuld ei ole lõpmatult tõusva väärtusega vara, kullagi hinnal on piir.
Tuntud Eesti ärimehe Armin Karu poeg Erik Karu avas läinud nädalal koos äripartneriga väärismetallide otsemüügiettevõtte ja rääkis esitlusel, et kulla hinna tõusu ei pidurda miski – lage ei ole ega tule. Ometi on kullalegi omistatud ajas muutuv väärtus – hind. See langes alles hiljaaegu pärast tormilist tõusu.
Praeguse seisuga võib ehk pigem öelda, et kulla hind on stabiilsele joonele saanud. Ühegi vara hind ei saa üksnes pidurdamatult tõusta.
Hind langes. 2004 mais maksis üks unts kulda 400 dollarit. Kaks aastat hiljem juba 600 dollarit. 2008. aastal 1000 dollarit, 2010. a 1200 dollarit unts. 2012 maksis üks unts 1800 dollarit. 2013 algas aga kulla hinna langus – üks unts maksis 1400 dollarit.
Kulla hind langes kolmapäeval 0,2%, kuna Föderaalreserv vähendas enda võlakirjade ostmise programmi suurust, kulla unts maksis 1293,21 dollarit.
Vahepealne hinna langus ei tähenda, et kuld on oma sära kaotanud. Kuld on piiratud ressurss ning juba ainuüksi see muudab ta väärtuslikuks. Samas on ta nagu iga teinegi vara, mis passib omandatu väärtust hoidma.
Tavidi suuromanik Alar Tamming on arvamisel, et gramm kulda on alati gramm kulda. Selle eest sai sada aastat tagasi ülikonna osta ja saab ka täna.
Tõsi, ent see ei tähenda veel, et tegu oleks lõpmatult suureneva väärtusega varaga.