Ideelabor kasvatab uue põlvkonna idufirmasid

05. mai 2014, 00:00

Ülehomme võistlevad Tartu Ülikooli Ideelabori finaalis kümme tudengitiimide arendatud toodet, millest võivad saada mõne aja pärast järgmised Eesti esiidufirmad või lihtsalt meie igapäevaelus asendamatuks muutuvad abivahendid. Ideelabori eesmärk on kasvatada seltskonda, kes teeks kümne aasta pärast praegustest Eesti edulugudest väiksema vaevaga uue Transferwise’i, Skype’i või Pipedrive’i.

Talvel asusid Tartu Ülikooli ettevõtlikud tudengid tööle 26 Ideelabori projekti kallal, nende seas näiteks isesegav pudrupott, saagikoristusrobot ja elektrit tootev T-särk. Ideed käisid välja tudengid ise, ettevõtjad, teadlased ning Ideelabori ideepank. Sarnaselt idufirmade kiirenditega on 11 nädalat kestnud arendustöö järel saanud asja kümnest projektist, mida eestvedavad tiimid kolmapäeval toimuvas Ideekohvikus ettevõtjatest žüriile tutvustama hakkavad. Eesmärk on jõuda toimiva prototüübini ja lõpuks päris oma tooteni, millega turule tulla. Võitjad pälvivad  ks 500eurose stipendiumi oma toote arendamiseks.

Toorest fileest küpse tooteni. Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on mitmed hooaja algul välja käidud tudengite ideed muutunud 11 nädala jooksul hoopis uuteks tootealgeteks, millel pole esialgse ideega pea üldse seost. “Tiimid pitch’ivad kolmapäeval sarnaselt, nagu teevad seda idufirmad, kuid see pole investoritelt raha kaasamise üritus tulevase arenduse jaoks, vaid see on üritus, kus näidatakse, mida nad seni juba päriselt ära teinud on. Ideelabori ideed on alguses nagu käntsakas toorest fileeliha. Selleks, et need süüa kõlbaks, tuleb neid hoolega maitsestada ja küpsetada, siis saab neist steigi või muud põnevat. Meie mõõdame, kui palju on ühe semestri jooksul ideid toodeteni küpsetatud,” ütles Kaarna.

Eelmisel hooajal valiti Ideelabori võitjaks toode nimega Power Algae, mis on Eesti Maaülikooli, Tartu ülikooli ja TTÜ tudengite ühine projekt. Power Algae arendab vetikate kasvatamiseks vajalikku bioreaktorit ning leiutab mõõteriista, mis oleks abiks vetikate kasvatamisel – selle abil saab veenduda, kas vetikad on juba piisavalt küpsed, et neist õli välja pressida.

Varem on pälvinud peapreemia ka praeguseks kaheks firmaks lahknenud mudellennumasinate projekt Skysite. Nüüdne Skyscanner pakub mudelhelikopterite teenuseid ning Rohelohe tegeleb mudellennukitega. Kuigi need firmad on Kaarna sõnul suhteliselt algfaasis, on nad jõudnud Ideelaborist alustades reaalsete ettevõteteni ja hinnapakkumisteni klientidele.

Lähtekoht uue põlvkonna edulugudele. “Väga paljude Eesti start-up’ide saaga on olnud kuus aastat rasket tööd ja vaeva alates esimestest katsetustest kuni päris tooteni, mis on suudetud maha müüa või millele on tekkinud kasutajad. Näiteks Fortumo ajalugu on justkui lühem, aga sama tiim tegutses juba Mobi nime all enne veel, kui Fortumo sai suureks, kuulsaks ja rikkaks,” rääkis Kaarna.

Tema sõnul on ideelabori mõte kasvatada seda seltskonda, kes teeks kümne aasta pärast uue Transferwise’i, Skype’i või Pipedrive’i. “Ma arvan, et Eesti on praegu täpselt selles punktis, kus toimub generatsioonide vahetus. Uute põlvkondade ettevõtlik mõttemall, valmisolek ja huvi ise midagi ära teha on juba palju suurem kui varasemal, ütles Kaarna. “Neil pole isegi tingimata huvi olla start-up’i boss või kaasasutaja, vaid lihtsalt kas või ägeda tiimi liige. Testid ju näitavad, probleemipõhist ülesannete lahendamist osatakse Eesti koolides praegu juba päris hästi.”

Ideelabori ideed on Kaarna sõnul väga varajases faasis, ühe semestriga jõuavad tiimid heal juhul kontseptsioonini, esimeste katsete või ekraanipiltideni, küsitleda näiteks 900 inimest, et saada teada tarbijate täpsed vajadused. Sestap toimibki Ideelabor nagu natuke väiksema intensiivsusega kiirendi.

Kaarna võrdleb Ideelaborit alterntiivse ühe nädalavahetuse kestva tark- või riistvara arendamise maratoniga Garage 48. “Garaažis pole aega õppida, et saada spetsialistiks, seal peab välja valama selle, mida juba oskad. Ideelaboris aga saab pikema protsessi jooksul muutuda selleks, kes oskab ­Garage 48s kahe päevaga juba midagi ära teha ning endale investeeringuid võita,” lisas ta.

Väärtuslik uurimismaterjal. Projektid, mis ei võida, ei lagune tingimata koost, sest see, mida tudengid oma ideedega edasi teevad, on nende endi otsustada. Kaarna ütleb, et mitu ideed on järjest mitu hooaega Ideelaboris, sinna saab alati liituda ka oma meeskonnaga, mis pole ametlikult välja valitud paarikümne tiimi hulgas. Lisaks saab pärast 11nädalast arendust oma idee ka järgmisele meeskonnale üle anda, kui endal entusiasm otsas.

“Mitme tiimi tulemuste vastu on palju huvi tuntud, kuigi autorid pole alati oma ideedega pärast Ideelaborit edasi tegelenud. Näitks uuris üks tiim võimalusi, millised võiksid olla hooldekodude elanikke õnnelikuks tegevad teenused. Nad jõudsid teha uurimistöö, et selgitada välja, mida on selleks juba tehtud ja mida võiks veel teha. Samamoodi oli üks nanosatelliitide rakendusi otsiv meeskond, kes kogus suure hunniku andmeid ja tegi esmase analüüsi. Nemad andsid oma töö tulemused edasi järgmisele tiimile, kes mõtles edasi, millised võiksid olla väikeste Estcube’i laadsete nanosatelliitide rakendused hariduses ja ettevõtluses,” loetles Kaarna.

Ideelabori kevadhooaja võitja selgitatakse välja ülehomme Tartu Ülikooli kohvikus.

 

Mis on mis

  • Tudengite uued tooteideed

7. mail ettevõtjatele esitletavad tulevikutooted

Slidewiper
Seadeldis ekraanil slaidide vahetamiseks lihtsa käeviipega, ilma igasuguste lisapultide ning -nuppudeta.

Elektrit tootev T-särk
Kasulik pimedas liikujatele ja sportijatele ning reklaamitööstusele. Särgi küljes oleva vastu keha pandud klemmi ning välistemperatuuril oleva klemmi temperatuuride vahe abil toodetakse elektrit, mis paneb ­helendama särgil oleva LED-niidiga tehtud logo. Pimedas liikujad on nähtavad ilma ­helkurvestita.

CropHealer
Nutitelefoni- ja veebirakendus, mis aitab põllupidajatel identifitseerida taimekahjureid ja -haigusi ning pidada nende kohta logi. See annab võimaluse arendada välja teavitussüsteem, et farmerid saaksid teha sobivaimate vahenditega ennetavaid tõrjeid, kui kahjurid või haigused lähikonnas levima hakkavad.

Laborihiirte identifitseerimise silmaskanner
Vahend laborihiirte eristamiseks, asendamaks praeguseid valulikke meetode, nagu hiirtel varvaste maha lõikamine, kõrvadesse sälkude tegemine, ebapraktiline siltide külge kleepimine või kulukas kiibistamine. Inimeste silmi tuvastatakse iiriste järgi, kuid hiirtel need puuduvad, seega tuleb leiutada uus tehnoloogia looma silma tuvastamiseks.

Promise.me
Mobiiliäpp, mis on sotsiaal­võrgustiku ja rahalise karistuse põhine motivatsioonisüsteem oma eesmärkide täitmiseks. Sotsiaalvõrgustikus valitud sõber on kohtunik, kes jälgib, et endale antud lubadused saaksid täidetud. Kui enda ja sõbra poolt kinnitatud eesmärki ei suudeta täita, läheb kontolt maha väike rahasumma.

Molekulaargastronoomia
Projekt, mis kasutab keemia­labori seadmeid toidu valmistamiseks. Meeskonna eesmärk on jõuda molekulaargastronomia abil tehtud toitude levitamiseni restoranides, nt arbuusist tehtud sushi, mis on kalamaitsega. Seni on tiim loonud kuus kokteiliretsepti kokteilide jaoks, mis vahetavad joomise ajal värvi, mida serveeritakse näiteks jõhvikasorbetist tehtud söödava muna sees.

Kittify
Kodus kokku pandav moodullahendusega kasside eritasandiline jooksurada ja sisekujundus­element, mida saab ühendada mugavalt näiteks raamaturiiuli külge. Mõeldud tõelistele kassiarmastajatele, põhinedes teadmisele, kui väga vajavad kassid täisväärtuslikuks eluks jooksmiseks erinevadi tasapindu. Hea lähtekoht samal põhimõttel koju ehitatavate laste mänguradade loomiseks.

Terviseäpp
Inimesi motiveeriv lahendus tervise hoidmiseks, mis kombineerib kõik erinevad treeningud ühte andmebaasi ning võrdleb kasutaja tulemusi teiste kasutajatega, et inimene oskaks oma tervislikku vormi positsioneerida. Lisaks annab soovitusi, kuidas ennast säästvalt ja arendavalt treenida.

Linnastumise alterna­tiivide arendamine
Küsitluste põhjal koostatud tegevuskava, mis aitab muuta valdadel maaelu atraktiivsemaks ning inimesi linnadest maale elama meelitada.

Eesti ettevõtete ärimudeli muutmine
Kontseptsioon brändikellast, mis aitab ettevõtjal tajuda, kuidas tema ja tema sihtgrupp tunnetavad tema brändi, kui palju need arusaamised erinevad ning millseid assotsiatsioone see tekitab, milliseid abivahendeid saaks kasutada soovitud assotsiatsioonide tekitamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2014, 18:07
Otsi:

Ava täpsem otsing