Register teeb petiste elu raskemaks

Alates 1. juulist hakkab Eestis tööle elektrooniline tööhõiveregister, mille eesmärk on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist, ümbrikupalga maksmist ja suurendada maksude laekumist riigikassasse eelkõige maksudest kõrvale hoidunud ehitusfirmadelt ja toitlustusettevõtetelt.

Maksu- ja tolliameti andmetel saab kolmandik nendes valdkondades tegutsevatest töötajatest ümbrikupalka või tööandjad maksavad neile töö eest ebapiisavat tasu. Registri projekti välja töötanud rahandusministeeriumi hinnangul suurendab register tööjõumaksude laekumist 5-12 miljoni euro võrra aastas. Raha kavatsevad maksuametnikud saada nende töötajate arvelt, kes lähevad ümbrikupalgalt üle ametlikule lepingule vähemalt miinimumpalgaga.

Praegu peavad ettevõtjad registreerima töötaja haigekassas seitsme päeva jooksul, kuid seda reeglit sageli rikutakse. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik märkis, et kontrollide käigus seletavad töötajad rikkumisi sellega, et nad on esimest päeva tööl või alles tutvuvad sellega. Seega ei ole tööandja veel jõudnud neid ametlikult tööle vormistada.

Tabavad ja karistavad. Lemendiku sõnul on ametil kavas kontrollida sagedamini ehitusettevõtteid ning rangemini karistada rikkumiste eest. "Loodame, et 26. märtsil riigikogu vastu võetud registri sätteid reguleeriva maksuseaduse muudatused on suureks abiks "esimese päeva" ümbrikupalga saajate arvu vähenemisel, kuna nüüd peavad kõik olema registreeritud enne tegelikku tööle asumist," kommenteeris Lemendik.

Pärast uue korra jõustumist ootab töötajat, kes asub ilma registrisse kandmata tööülesannete täitmisele, rahatrahv.

Suurettevõtjad usuvad, et süsteem lubab muuta turgu läbipaistvamaks, kuigi ei puhasta lõplikult ebaausatest tööandjatest. Väikeettevõtjad kardavad, et uuenduste abiga õnnestub maksuametnikel "tabada" ainult väike osa seadust rikkuvatest tööandjatest.

Kõiki vahele ei võeta. Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens arvab, et elektrooniline tööhõiveregister avaldab distsiplineerivat mõju. "Alati leidub keegi, kes rikub seadust ega maksa makse. Ükski seadus ei saa täielikult välistada maksudest kõrvalehoidumist. Samas olukord, kus üks firma maksab makse, teine aga mitte, loob ebaausa konkurentsi. Nii et ülesanne on teha petturite elu raskemaks," märkis ta.

Pertensiga nõustub ka Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. "Loodan väga, et kõik need meetmed aitavad korrastada turgu ja vähendada maksudest hoiduvate ettevõtjate arvu. See peaks muutma ka turukonkurentsi läbipaistvamaks. Kuid ma ei usu, et probleem kaob täielikult. Pigem lubab see vähendada ümbrikupalkasid ja teeb keerulisemaks neid maksvate tööandjate elu. Kuid alati leidub ettevõtjaid, kes mõtlevad välja uusi nippe, et mitte täita seadusi," on ta kindel.

Väikefirmade esindajad ei soostunud küll oma nimel rääkida, kuid väljendasid arvamust, et suurem osa ümbrikupalga maksjatest jääb maksuametnikel tabamata. Nende sõnul on suurtel ehitustel kaasatud suur hulk ettevõtteid: peatöövõtjatel on alltöövõtjad, alltöövõtjatel omakorda hulga alltöövõtjaid. Iga firma juurde püssimeest valvesse ei pane, aga kuulujutud kontrollreididest levivad väga kiiresti. Jõuab nii ära joosta kui ka riideid vahetada ja öelda, et inimene ei ole veel tööle asunud, tuli kõigest tingimustes kokku leppima. Mis puudutab aga eraehitust, siis siin on rikkujate püüdmine veel raskem. Ei hakka ju maksuametnikud käima mööda kortereid, suvilaid ja eramaju.

Hinnad kasvavad. Ettevõtjate arvates registrisse arvelevõtmine suurt halduskoormuse tõusu ei too. "Varem musta tööjõudu kasutanud ehitusettevõtjate hinnad nüüd ilmselt tõusevad, mis mõjutab ka turgu," prognoosib Pertens. Vinki sõnul on see tingitud asjaolust, et kasvavad nende ettevõtjate kulud, kes varem ei ole makse maksnud, kuid nüüd otsustavad mitte riskida. "Olukorras, kus peab arvestama maksude maksmisega, on tänased ümbrikupalga maksjad sunnitud käituma ausalt. Samas aga kasvab töötajate sotsiaalne kindlustunne, mis on ainult positiivne," selgitas Vink.

***

Uus registreerimiskordJuulist peavad tööandjad haigekassa registri asemel esitama andmed tööhõiveregistrisse, mis avatakse maksu- ja tolliameti e-keskkonnas. Uue süsteemi tehniliste lahenduste testimine algab mais.

Andmete sisestamine uude registrisse ei nõua tööandjalt pingutusi ja kulutusi. Mingis mõttes suhted tööandja ja riigi vahel võivad muutuda isegi lihtsamaks, kuna ei pea enam esitama mitu korda ühtesid ja samu andmeid. Täna on igal tööhõiveinfo töötlemisega tegeleval ettevõttel oma kogumis- ja töötlemismeetod. Registri eesmärk on luua ühtne süsteem, mida saaksid kasutada kõik huvitatud isikud. Tänaseks haigekassa infosüsteemi kantud kehtivad andmed viiakse automaatselt üle uude registrisse seisuga 1. juuli 2014. Haigekassa register suletakse.

Tööandja peab kandma registrisse võlaõiguslepingute andmed 1. juuli seisuga.

Registrisse tuleb kanda ka vabatahtlikult ettevõttes töötavad isikud, kes ei saa selle eest tasu.

Kui inimene tuleb hommikul vestlusele ja ta palgatakse kohe tööle, siis enne isiku tööle lubamist tuleb ta registreerida või eelregistreerida (SMSi või telefoni teel). Töösuhete peatamine või lõpetamine tuleb registreerida kümne päeva jooksul töösuhte lõpetamisest või peatamisest.

Reeglina esitatakse registrisse töötaja isikukood, selle puudumisel ja töötamisel alla 5 päeva esitatakse nimi ja perekonnanimi, sünnikuupäev, töötamise alguskuupäev, töötamise peatamise algus- ja lõppkuupäev, peatamise alus, töösuhte lõpetamise kuupäev ja alus. Välismaalase palkamisel tuleb teatada töökoha aadress ja ametikoht.

Kolme kuu jooksul alates töö algusest, peatamisest või lõpetamisest saab tööandja elektroonilisel teel kirjet registris parandada. Hiljem võib parandusi sisse viia ainult mõjuval põhjusel.

Registreerimiskohustuse mittetäitmise eest võib maksuhaldur teha hoiatuse või määrata trahvisanktsioonid. Esimene trahv võib olla kuni 1300 eurot, korduv trahv kuni 2000 eurot. Lisaks sellele võib karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga, juriidilist isikut aga kuni 3200 euroga.

Töösuhete rikkumiste arv on kasvanud Kõige sagedamini saab tööinspektsioon avaldusi just ehitus-, kaubandus- ja transpordivaldkonnast. Peamiselt puudutavad need palga ja tasu mittemaksmist pärast töö lõpetamist. 2013. aastal fikseeriti 1594 töösuhte rikkumist, millest 149 oli ehituses. Peamised rikkumised: palga mittemaksmine ilma selgituseta, ennetähtaegne ja etteteatamiseta töölepingu lõpetamine, töötajale töökorra mitteteatamine. Kokku tuvastati rikkumisi 52 ettevõttes.

2012. aastal fikseeriti 1392 rikkumist, sh 36 ehitusettevõttes kokku 122 rikkumist. 2013. aastal laekus ehitajatelt 554 avaldust (19% üldkogusest), 2012. aastal 518 (17%).

2013. aastal viis maksu- ja tolliamet ehitusvaldkonnas läbi 1976 kontrolli, mis on 45% rohkem kui eelmisel aastal. Vaadati üle 420 objekti ja küsitleti 4743 töötajat. Amet kirjutas välja lisamakse summale 8,1 miljonit eurot, mis on 93% rohkem kui aasta varem.Allikad: tööinspektsioon ja maksu- ja tolliamet