Teisele sambale võiks vabadust juurde anda

05. mai 2014, 00:00

Äripäeva juhtkirja pakutud idee, et kohustuslikust pensionisambast võiks saada ka väljuda, toetajaid ei leidnud, küll võiks mõne arvates olla säästude üle otsustamine veidi vabam.

Investor ja Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan jättis omal ajal teise sambaga liitumata, kuna pidas tootlust, mida pangad toona lubasid, ulmeliseks.

Ta ei uskunud, et enam võiks realiseeruda Äripäeva ettepanek teha võimalikuks teisest penisonisambast väljumine, et inimesed saaksid ise oma raha üle otsustada. Saani hinnangul peaks raha kogumine olema kuidagi reguleeritud ja täiesti vabaks see kindlasti ei lähe. “Võiks olla, et inimesel on õigus ise kuidagi raha paigutada ja see peab olema kuidagi kogutud, aga sellesse uskuda on väga raske,” märkis Saan.

Pole oskusi, teadmisi ega aega. Üks pensionisüsteemi loojatest, riigikogu esimees Eiki Nestor leidis, et Äripäeva ettepanek on liiga optimistlik, sest suuremal osal inimestel pole oskusi, teadmisi ega ­aega, et oma raha ise pensionipõlveks investeerida. “Kindlasti on meil inimesi, kel on oskusi oma raha planeerida, näiteks aktsiate või kinnisvaraga. See aga ei tähenda, et ülejäänud 600 000 isikut selleks valmis oleksid,” märkis ta.

Nestori sõnul on kindlasti kasulik, et inimene pensionipõlve jaoks säästab. Samuti on igaühel üsna suur valikuõigus samba sees, puudub vaid õigus sambast sisse-välja käia. Selle lubamine tekitaks Nestori sõnul laiemas perspektiivis ainult kahju.

Nestori sõnul on fondipensionil nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Kui aga oleks keegi maakera peal välja mõelnud paremad lahendused, oleks Nestori sõnul need ka juba ammu Eesti demograafilise olukorraga sarnastes riikides kasutusele võetud. Kogumispensioni suurimaks hädaks ei nimeta Nestor aga kogumispensioni tõuse ja langusi, vaid seda, et osa inimesi jõuab pensioniikka just languse ajal. “Neil on siis seis kehvem,” ütles ta.

Saan ei nõustunud Nestori seisukohaga, et 600 000 inimest ei ole võimelised oma raha planeerima. “Ma arvan, et suur hulk on võimelised seda tegema, aga suur hulk ei tee seda ja sellisel juhul ei koguks nad midagi,” ütles Saan. “Ilmselt riigi huvi on see, et inimesel oleksid pensionile minnes ka mingisugused säästud rohkem kui riigikassa.”

Swedbank ASi vanema investeeringute juhi Tarmo Tanilase sõnul võiks pensionisambaga liitunutel rohkem vabadust olla. Paraku pole valdaval osal inimestel teadmisi, et ise vanaduspõlve jaoks investeeringuid teha. Muutes teise pensionisamba täiesti vabatahtlikuks, võtaksid Tanilase sõnul paljud kõik oma raha fondist välja, kulutaksid ära ja vanaduspõlveks ikka ei säästaks. “Siis pole neil paarikümne aasta pärast midagi ja see on ju veel hullem variant,” märkis ta.

Võrk: kohustus on mõistlik. Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik ­Andres Võrk ütles, et Äripäev küll kritiseerib teist pensionisammast, kuid ei paku oma poolt välja alternatiivi, kuidas inimesi motiveerida vanaduspõlveks säästma. “Kui vaadata, kuidas inimesed käituvad, siis nad ei muretse oma pensioni pärast nii palju, et koguksid seda ise. Seega on lähenemine, kus riik põhimõtteliselt kohustab minimaalse 40 protsendi kättesaamist palgast pensionipõlves, mõistlik,” selgitas ta.

Ka kolmas sammas aitab koguda. Võrk lisas, et loomulikult on inimesi, kes pole teise pensionisamba tootlikkusega rahul, kes on nupukamad ja suudaksid ise paremini säästa. “Nad on ka keskmisest jõukamad inimesed ja nende jaoks pole probleem lisaks kahele protsendile palgast täiendavalt juurde säästa läbi kolmanda samba,” rääkis ta.

Võrgu sõnul võiks mõelda hoopiski teise samba tegevuse regulatsioonide peale. “Piirangud haldustasudele on tehtud, võib-olla tuleks nende kehtivust veelgi pikendada,” ütles ta. Võrreldes varasemaga on Võrgu sõnul ka suurenenud paindlikkus inimeste liikumisel investeerimisfondide vahel. Ta lisas, et teise sambaga rahuolematust põhjustab pensionide väljamaksefaas, kus inimesed saavad sageli väga väikese igakuise summa. “Vahest tasuks lubada inimestel suurema otsustusõiguse andmist just selles osas, kuidas oma kogutud pensionisummaga talitada,” märkis ta.

Samuti pakkus Võrk välja, et sarnaselt kolmanda sambaga võiks kaaluda võimalust, et püsivalt töövõimetul isikul oleks võimalus oma teise pensionisamba säästud välja võtta. Seda näiteks juhtudel, kui inimene on haige ja soovib oma viimased aastad elamisväärsemaks muuta.

Probleem kesises tootluses. ERGO investeeringute juhi Alo Alunurme sõnul tuleks mõelda, kuidas kasvatada tootlust ja tagada inimestele suurem kindlustunne ja sissetulek pensionipõlves. Vabatahtlik teine pensionsammas utsitab inimesi hoopiski sääste laiaks lööma.

“Eesti probleem pole mitte liiga suured säästud-investeeringud, vaid vastupidi, säästetakse liiga vähe ja see ei võimalda mõistlikku äraelamist pensionipõlves,” selgitas ta. Näiteks säästetakse Eestis teise sambasse 6, Soomes aga 22 protsenti.

Kui Äripäeva mõte on suurema vabaduse lubamine investeerimisotsuste tegemisel, siis võiks Alunurme sõnul ettepanekut ju kaaluda. “Aga kuidas peaks riik sellisel juhul toimetama pensionipõlve pidavate inimestega, kelle säästud olid eranditult nn Lehmani-tüüpi aktsiates?” küsis ta.

Alunurme sõnul tekib sedasi võimaliku moraalse ohuna probleem üksikisiku tasandil, kus võidud kuuluvad inimesele endale, aga kaotusi peab taluma terve ühiskond. “Kindlasti ei maksa ülehinnata ka inimeste investeerimisalast kirjaoskust – iseseisvalt investeerimine on jõukohane vaid vähestele,” märkis ta.

Alunurme arvates tuleks pigem mõelda, kuidas kasvatada tootlust, selle asemel et neid veelgi enam tänases päevas elama ja kõiki sääste laiaks lööma utsitada. “Säästmisele ja investeerimisele ei ole alternatiivi,” ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2014, 17:55
Otsi:

Ava täpsem otsing