Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ERGO edukaim pensionifond otsib dividende

Raivo Sormunen, Birjo Must, Anu Jõgi 05. mai 2014, 16:55

Mullu vähendas Ergo pensionifond 2P2 raha osakaalu ja ostis juurde hulga dividendiaktsiaid. Kõige väiksema osanike arvuga progressiivne fond suutis pakkuda 5,44protsendilist tootlust, mis oli Nordea A fondi järel paremuselt teine tulemus.

"Aktsiate osakaalu suurendamise põhjus on üsna lihtne. Nimelt nägime 2013. aasta jooksul ERGO ja Trigoni inimestega turgudel mõnevõrra rohkem häid võimalusi kui aasta varem. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et 2013 oligi aktsiainvesteeringutele soodsam kui 2012," tõdes ERGO fondijuht Madis Reinumägi. Kui arvestada ka investeeringuid kinnisvarafondidesse, siis tõusis fondijuhi sõnul aktsiate ja sarnase riskiga instrumentide osakaal fondis koguni 42,6%ni.

Soetati dividendiaktsiaid

Fond soetas möödunud aastal näiteks Tallinki, Tšehhi Telekomi ja Rumeenia riigiettevõtte Nuclearelectrica aktsiaid, mis maksavad kõik dividende.
Fondijuht tunnistas, et uute investeeringute seas olid tõesti valdavalt sellised ettevõtted, kust võiks oodata suhteliselt korralikke dividende. Lisaks peab ERGO oluliseks seda, et aktsia oleks nende hinnangul odavam kui õiglane väärtus.
Sarnaselt paljude teiste pensionifondidega toetas ka 2P2 fond mullu Latvenergot.

Läti energiahiiu võlakirju oli ERGO portfellis mahu poolest rohkem kui Eesti Energia ja Eleringi võlakirju. Lisaks soetati juurde ka Leedu valitsuse võlakirju.
Küsimusele, kas 2–3% aastatootlus oli valitsevas intressikeskkonnas rahuldav tulemus, tunnistas fondijuht, et kahjuks on see tõsi.  “Eurodes nomineeritud võlakirjade puhul ei tõuse intressid enne, kui eurotsooni majanduskasv ja inflatsioon kiirenemise märke hakkavad näitama. Paraku on ­eurotsooni taastumine senini jäänud vaid ilusaks unistuseks,” tunnistas fondijuht.

Sarnaselt teistega eelistab EfTENit

ERGO fondides pole väga pikaajalisi võlakirju. Kuigi intressimäärade tõusu risk on väike, oleks pikaajalistele võlakirjadele Reinumägi hinnangul selle riski realiseerumine valusam, kui investorid taluda suudaksid.

Lisaks on ERGO pensionifondid ostnud Balti riikide ja ettevõtete võlakirju, mille tähtaeg on keskmiselt 4 aastat. Fondijuhi sõnul on seda tehtud, kui rahvusvaheliste investorite ligipääs nendele instrumentidele on muidu olnud piiratud. “Sellisel juhul kujuneb intressitase kodumaise nõudluse ja pakkumise käigus, mis üldiselt tähendab investorile veidi suuremat tootlust,” märkis Reinumägi. Mõnes mõttes kuulub sellesse valdkonda ka Efteni Kinnisvarafond, mis tõusis mullu 2P2 fondis suuruselt teiseks investeeringuks.

Raha osakaal hoitakse minimaalne

Märkimisväärne on ka asjaolu, et 2P2 fondis vähendati mullu raha osakaalu 17 protsendilt 4 protsendile. “Raha osakaalu puhul pean optimaalseks sellist taset, mis lubaks teha üks-kaks uut investeeringut, ilma et olevasolevaid peaks kiirelt likvideerima,” ütles Reinumägi, kelle arvates pole pensionifondis sellest suurem raha osakaal õigustatud.

Pensionifondide praeguses arengufaasis lisandub igas kuus suhteliselt palju investorite raha ja fondil on enamasti piisavalt likviidseid vahendeid, põhjendas ta.

Kriisi mõju maandab tuttavates ettevõtetes

Tänavu esimese kolme kuu jooksul minimeeriti ERGO pensionifondides Vene-Ukraina kriisi võimalikke mõjusid ja kavatsetakse jätkata otseinvesteeringuid juba tuttavatesse ettevõtetesse.

“Kõige olulisema muudatusena müüsime I kvartaliskõigist fondidest ära Venemaa investeeringud, mida olenevalt fondist oli kuni 4%,” rääkis ERGO fondijuht Madis Reinumägi. Ukraina kriisi lahendust ja võimalikke mõjusid ei ole tema hinnangul  võimalik ennustada, seetõttu on targem sellest turust eemalduda.
“Laiemas plaanis tundub aktsiaturu ja suure tootlusega võlakirjade suhteline hinnatase selline, et sunnib varasemast suuremale ettevaatusele,” märkis ta.

Sellepärast on ka 2P2 ja 2P3 aktsiaosakaal üsna konservatiivne, vastavalt 38% ja 53%. Lähiajal jätkavad ERGO pensionifondid senist lähenemist: eelistatakse otseinvesteeringuid juba tuttavate ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse. Varade parema hajutamise eesmärgil investeeritakse ka fondidesse ning eelistatakse väikeste haldustasudega börsil kaubeldavaid indeksifonde.

Tootluselt teine fond vähendas oluliselt raha osakaalu
uERGO 2P2
Fondi varade maht (mln eur)  39,4
Fondi osakaal II samba turul  2,70%
Investorite arv (29.04.2014)  17 030
    
fondi investeeringute osakaal, %201120122013
Võlakirjad38,439,938,9
Võlakirjafondid10,614,614,3
Aktsiad16,511,214,3
Aktsiafondid20,113,922,9
Kinnisvarafondid23,15,5
Hoiused11,6174
Rahaturufondid0,90,40
    
II samba pensionifondide ülevaatesse on kaasatud iga fondivalitseja kõige populaarseim fond. Kõigi fondivalitsejate populaarseim fond on hetkel progressiivsed pensionifondid, mis võivad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest.
Kuna 2011. aastal võisid pensionifondid kajastada aktsiate ja fondide all nii aktsia- kui võlakirjafondi, kinnisvarainvesteeringuid, riskifonde kui private equity fonde võib 2011. aasta varaklasside osas olla mõningaid ebatäpsusi
    
  2013. aasta tootlus, %I kv 2014 tootlus, %
ERGO Pensionifond 2P1 0,481,44
ERGO Pensionifond 2P2 5,44-0,08
ERGO Pensionifond 2P3 7,8-0,36
 
Allikas: pensionikeskus, Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing