Euroopa majandus toibub vaikselt

06. mai 2014, 00:00

Praegu ka Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku ülesandeid täitev Siim Kallas avalikustas eile komisjoni kevadise majandusprognoosi, mis näitab majanduskasvu toibumist juba ka euro­ala suurimates raskustes olnud riikides.

Ohu märgiks on aga jätkuvalt väga madalal tasemel püsiv inflatsioon. Majanduse toibumisele võib kriipsu peale tõmmata ka Ukraina kriisist kasvav pinge Venemaaga.

Komisjoni prognoosi järgi kasvab euroala majandus kahe järjestikuse langusaasta järel tänavu 1,2% ja tuleval aastal 1,7%, ELis tervikuna vastavalt 1,6% ja 2%. Kõige kiirema majanduskasvuga riik on Läti.

“Reformid hakkavad tulemusi andma,” ütles Kallas, näidates slaidi, kus paari aasta taguse ajaga võrreldes oli palju rohkem “rohelisi” riike.

Tänavu kahaneb SKP euroliidu riikidest vaid viimati liitunud ELi riigis Horvaatias ning Küprosel, mis oli viimane välist abipaketti vajanud ­euroala riik. Tuleval aastal ei ole Euroopa Komisjoni prognoosi järgi SKP kahanemas üheski ­Euroopa Liidu riigis.

Kallas tõi kümne aasta eest ELiga ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riike eeskujuks. “Nende kogemus näitab, kui oluline on alustada struktuurireformidega varakult ja püsida võetud kursil, vaatamata raskustele. Selles vaimus ei tohi me vähendada oma jõupingutusi uute töökohtade loomiseks ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks,” ütles ta.

Läti järel on tänavu kiireima kasvuga riik Leedu, järgneb Poola.

Naabrid kosumas. Kaks aastat väldanud langusest saab tänavu välja ka Eesti peamine kaubandus­partner Soome, ehkki toibumine on aeglane. Kasv tuleb peamiselt ekspordist, kodumaine nõudlus jääb nõrgaks. Arvestatavaks riskiks Soome majanduse väljavaadetele on Ukraina kriisi võimalikud arengud.

“Venemaa majanduse halvenev olukord ja/ või piirangud kaubandussuhetele Venemaaga võivad Soome majandusele olla märkimisväärse negatiivse mõjuga,” nentis komisjon.

Prognoosi järgi kasvab Soome SKP tänavu 0,2 ja tuleval aastal 1%.

Põhjala riikidest on kiireima kasvuga Rootsi majandus, mille peamine kasvumootor on eratarbimine. Seda toetavad madalad intressimäärad, reaalsissetulekute kasv ning paranev seis tööturul. Kasvu toetab ka investeeringute taastumine, eriti ehitussektoris, ning valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Komisjoni prognoosi järgi kiireneb kasv tuleval aastal 3 protsendile. Peamine riskifaktor on Rootsi majanduses endiselt erasektori jätkuvalt suur ja jätkuvalt kasvav võlakoormus.

Euroala suurima riigi Saksmaa majandus kasvab tänavu 1,8% ja tuleval aastal 2%. Prantsusmaa puhul nähtub prognoosist, et vaatamata komisjonilt kaks korda saadud ajapikendusele ei suuda Prantsusmaa tulevaks aastaks oma eelarvedefitsiiti euronormi saada.

Itaalia võlakoorem, mis jääb osakaalult SKPsse euroalal alla vaid Kreekale, on nii sel kui ka tuleval aastal veebruaris prognoositust suurem, küündides tänavu 135,2 protsendile SKPst.

Ülimadal inflatsioon võib ohuks muutuda. Veebruaris avaldatud majandusprognoosiga võrreldes kärpis Euroopa Komisjon eile euroala inflatsiooniprognoosi, mis ennustab tänavuseks hinnatõusus tempoks keskmiselt 0,8 protsenti ja tuleval aastal 1,2 protsenti. See jääb kaugele alla optimaalseks hinnatud 2 protsenti tasemest.

Väga madala inflatsiooni tingimustes on raskustes riikidel vaevalisem oma konkurentsivõimet taastada ning võlakoormat vähendada. Ohtu klassikalisse deflatsioonispiraali langeda Euroopa Komisjon aga praegu ei näe, ütles Siim Kallas.

Neljapäeval arutab sama teemat Euroopa Keskpank. Möödunud kuul ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et peab euroalal enim kardetavaks arenguks pikale venivat stagnatsiooni, mille tagajärjel kõrge tööpuudus muutub struktuurseks.

Komisjoni prognoosi järgi hakkab töötuse määr rekordiliselt 12 protsendi tasemelt aeglaselt alanema, kahanedes tulevaks aastaks 11,4 protsendile.

  • Eesti Läti ja Leedu järel

Eesti puhul on majanduskasvu väljavaadetesse lisandunud ebakindlust, kuid toibumine jätkub, märkis Euroopa Komisjon eile avaldatud prognoosis.

Selle järgi kiireneb läinud aastal 0,8%-le aeglustunud majanduskasv tänavu 1,9%-le ja tuleval aastal 3%-le, mis jääb alla nii Lätile kui ka Leedule.

Peamised riskifaktorid on kiire palgatõus ja Ukraina kriis, mis võib negatiivselt mõjutada kaubavahetust Venemaaga ning välismaiseid otseinvesteeringuid. Põhiline kasvumootor Eesti majanduses on kodumaine tarbimine.

Nominaalpalga kasv küündis mullu 7,4%-le ja reaalpalga kasv 4,2%-le. Osaliselt vedas kiiret kasvu püsiv vajalike oskustega tööjõu nappus, täitmata töökohtade arvu kasv, miinimumpalga tõus, õpetajate ja tervishoiutöötajate palga tõus ning palgataseme kiire järelevõtmine majanduse avatud sektorites. Tuleval aastal stabiliseerub nominaalne palgakasv 7% ja reaalpalga kasv 4% tasemel, prognoosib komisjon.

Eesti keskmise palga ostujõud on tagasi kriisieelsel tasemel ning täitmata töökohti on sama palju, kui eelmise buumi alguses. Eksport on nõrk, kuna nõrk on ka nõudlus Eesti peamistel eksporditurgudel. Tasapisi hakkab ekspordinõudlus siiski toibuma.

Inflatsioon aeglustub tänavu 1,5%-le, kuid kiire palgakasv ja alkoholiaktsiiside tõus kergitab inflatsiooni tuleval aastal 3 protsendile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. May 2014, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing