Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallas tutvustas kevadprognoosi
Euroopa Komisjonis Olli Rehni asemel ka rahandusvoliniku ametikohta täitev Siim Kallas avalikustas täna Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi.
Selle järgi kasvab euroala majandus, mis läinud aastal pikast langusest välja sai, tänavu 1,2% ja tuleval aastal 1,7%. ELis tervikuna prognoosib komisjon kasvu tänavu 1,6% ja tuleval aastal 2%, eeldusel, et kokkulepitud reformid ellu viiakse.
"Majanduse elavnemine on alanud. Eelarvepuudujääk on vähenenud, investeeringud suurenevad ning, mis kõige olulisem, tööhõive on hakanud paranema. Liikmesriikide ja ELi reformid on hakanud ära tasuma," ütles Siim Kallas.
Kallas tõmbas paralleele kümne aasta eest Euroopa Liiduga ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tehtud reformidega. "Nende (riikide – toim) kogemus näitab, kui oluline on alustada struktuurireformidega varakult ja püsida võetud kursil, vaatamata raskustele. Selles vaimus ei tohi me vähendada oma jõupingutusi uute töökohtade loomiseks ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks," ütles Kallas.
Eestile prognoosib Euroopa Komisjon tänavu 1,9% ja tuleval aastal 3% suurust SKP kasvu.
Peamiseks majanduskasvu mootoriks prognoosib Euroopa Komisjon sisenõudluse kasvu. Eratarbimist ergutab olukorra stabiliseerumine tööturul ning madal inflatsioon. Kasvavad investeeringud nii seadmetesse kui ka ehitussektorisse. Netoekspordi osakaal peaks vähenema.
Liikmesriikide tasandil ja ka eri suurusega ettevõtete vahel püsivad aga märkimisväärsed erinevused, sealhulgas rahastamistingimustes.
Euroopa Komisjon prognoosib, et töötuse kasv on tipust läbi ja et järgmisel aastal alaneb töötuse määr euroalal 11,4%-le ning ELis tervikuna keskmiselt 10,1%-le.
Euroala inflatsioon jääb optimaalsest 2% tasemest kaugele nii sel kui ka tuleval aastal. Tänavu prognoosib Euroopa Komisjon euroala inflatsiooniks 0,8% ja tuleval aastal 1,2%, ELis tervikuna on näitajad 1% ja 1,5%.
Komisjon prognoosib liikmesriikides valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemist. 2014. aastaks prognoositakse selle langust umbes 2,5%-le SKPst nii ELis kui ka euroalal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab ELis tipust läbi 90% ja euroalal 96% tasemel SKPst ja hakkab järgmisel aastal vähenema.
Kõige suurem oht kasvuväljavaadetele peitub Euroopa Komisjoni hinnangul selles, et reformid seiskuvad ja turgude usaldus kaob. Suurenenud on väliskeskkonnaga seotud ebakindlus ning ohte võib eneses kätkeda ka liiga pikk madala inflatsiooniga periood.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.