Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Planeerimisseadus jättis osapooled eriarvamusele

    Planeerimisseaduse eelnõu on tekitanud vastuseisu arhitektide ja siseministeeriumi vahel. Avalikul arutelul ühisele arusaamisele veel ei jõutud.

    Eelnõu peaks korrastama praegust planeerimisseadust ja lisama üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule uute liikidena riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi seisukohalt või rahvusvaheliselt tähtsad ehitised.
    Arhitekt Peeter Pere märkis arutelul, et planeerimisseadust tuleks hoolega arutada, sest see paneb paika ruumilise arengu aastateks. "Planeerimine peaks olema läbimõeldud ja terviklik. Kui meie kujundame keskkonna, siis keskkond kujundab hiljem meid ennast,“ osundas Pere Winston Churchilli.
    Pere rõhutas, et ruumilises planeerimises tehtud vead mõjutavad meid kaua. Ta lisas, et praegu puudub institutsioon, kus kogu arhitektuuri ja ehitust puudutav oskusteave kokku saaksid. „Riigil pole vastavat võimekust. Ruumiline planeerimine on siseministeeriumis, loodusliku keskkonnaga seonduv keskkonnaministeeriumis, arhitektuur kui kunst kultuuriväärtuste ametis," lausus ta. Sellise killustatuse juures ei tekigi tema hinnangul terviklikku arengut. Ta lisas, et ei kritiseeri asutusi, vaid süsteemi.
    Tema sõnul on arhitektide liit käinud välja idee selline institutsioon luua.  „Peame silmas pädevat nõuandvat institutsiooni, mitte käskivat bürokraatlikku suurte kuludega asutust,“ täpsustas Pere.
    Siseministeerium: uut asutust pole vaja
    Siseministeeriumi planeerimisosakonna koordineerimise osakonna juhataja Martina Proosa möönis, et kompetentsikeskust pole vaja, sest siseministeeriumi all on see juba olemas. „See vajaks lihtsalt rohkem inimesi. Ülesanded, mis arhitektide liit on kompetentsikeskusele pannud, täidabki siseministeerium. Alati võib öelda, et võiks teha rohkem, kuid selleks on inimesi vaja. Uut institutsiooni meie hinnangul tarvis ei ole,“ rääkis Proosa.
    Tema sõnul vaatas ministeerium üle hoonestusloa ja mereala planeerimise osa ja proovis neid paremini ühildada. „Kui on olemas merealaplaneering ja seal jäetakse maid ka vastavateks otstarveteks, siis hoonestusluba peaks vastama merealaplaneeringule. Ei tohiks olla nii, et hoonestusloaga hakatakse merealaplaneeringut muutma,“ rääkis Proosa.
    Maastikuarhitektid: asustust tuleb suunata
    Maastikuarhitektide liidu liige arhitekt Mart Hiob tõi välja kaks murekohta. Esiteks peaks Hiobi sõnul pöörama tähelepanu asustuse suunamisele. „Mõistlik oleks ära näidata tiheda ja hõreda asustusega kohad, hetkel näidatakse seda kaudselt," lausus ta.
    Teiseks tuleks tema hinnangul üle vaadata detailplaneeringu põhimõtted. "Detailplaneering erineb teistest planeeringutest selle poolest, et teda võib algatada, kuid võib ka mitte algatada,“ rääkis Hiob. Ta lisas, et detailplaneering tehakse tavaliselt siis, kui ruumi mõju on tugev ja see puudutaks paljusid,näiteks hoone püstitamisel linna. „Kuid Eestit kujundavad ka muud kohad, kui ainult linnad. Meie külad on muutunud, kuid need ei tohiks muutuda nii palju ilma detailplaneeringuta. Detailplaneeringutest lubatakse üldjuhul kergesti loobuda,“ rääkis Hiob.
    Linnade liidu esinaine Anne Läns ei nõustunud Hiobiga. "Detailplaneeringust saab loobuda vaid erandjuhtudel, omavoli siin tekkida ei saa," lausus ta, kuid nentis samas,et planeerimisseadust sellisena nagu see laual on, on raske toetada. "Meie hinnangul see pigem ähmastab kui selgitab,“ ütles Läns.
    Tema sõnul pole hinnatud eelnõu mõju kohalikele omavalitsustele, samuti on eelnõus erisused riigilõivudes. „Kõik muutuvad põhimõtted tuleb lõpuni selgeks rääkida. Kui keegi saab lisakohustusi, siis mis allikatest neid rahastatakse? Oleme nõus, et terviku toimimine peaks olema arusaadav ja järgitav. Me keerame kogu süsteemi pea peale, kas need muudatused lahendavad probleeme või tekitavad neid juurde?“ tõstatas Läns küsimusi.
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.