Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA kehtestab Venemaa vastu võimsa sanktsiooni

USA kavatseb Venemaa karistamiseks kasutada maksudest kõrvale hiilimise vastast seadust, mis võib olla tunduvalt mõjukam kui senised sanktsioonid, kirjutas AP Enterprise.

Juuli algusest peavad USA pangad föderaalseaduse järgi hakkama kinni pidama 30 protsendi ulatuses maksu teatud välisriikides tehtud ülekannetelt. Seda välja arvatud juhtudel, kui välispangad on nõustunud jagama maksuametiga informatsiooni USA kontoomanike kohta. Kinnipeetav 30% kehtib peamiselt investeerimistulude puhul.

Venemaa koos kümnete teiste riikidega on selliste karmide karistuste vältimiseks USAga informatsiooni jagamise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud. Pärast Venemaa Krimmi annekteerimist ja separistide liikumiste üleskütmist Ida-Ukrainas lõpetas USA rahandusministeerium läbirääkimised . Nüüd, kus tähtaeg 1. juuli läheneb, tunnevad Vene pangad muret investeerimishinna tõusu üle USAs.

USA maksuameti endise asevoliniku Mark E. Matthewsi sõnul on tegu tõsise asjaga, sest see põhjustaks Vene pankades suurt ebakindlust.

Kõik USA ja Vene partnerid mõjutatudUus seadus tähendaks Vene pankadele, et ostes pärast 1. juulit USA väärtpabereid, kaotavad nad 30% intressidelt ja dividendide maksmisest. Kinnipeetav maks kehtib aktsiate ja võlakirjade kohta, ka varem omandatud võlakirjad ei pääse mõningatel juhtudel maksust.

Maks puudutab ka erainvestoreid, kes kasutavad tehinguteks Vene finantsasutusi. Erainvestorid saavad küll hiljem maksuametilt maksutagastust nõuda, kuid sellegipoolest tekitaks seadus neile suurt ebamugavust. Matthewsi sõnul vähendab see erainvestorite konkurentsivõimet ja põhjustada kapitali väljavoolu ka mujalt.

Seadus puudutaks pea kõiki USA ja Vene suuremaid kaubanduspartnereid. USA statistikaameti andmetel importis USA eelmisel aastal Venemaalt 27 miljardi dollari eest kaupa, samas kui USA eksportis Venemaale 11 miljardi eest.

Kui 2017. aastaks pole jätkuvalt informatsiooni jagamises kokku lepitud, suureneb kinnipeetav summa ning USA pangad saavad müüdud aktsiate ja väärtpaberite pealt nõuda 30% maksu saadud müügitulust.

Seadus puudutaks ka suurte rahvusvaheliste pankade tütarettevõtteid, kes pole maksuametiga informatsiooni jagamises kokku leppinud. Esialgu võivad tütarettevõtetele kinnipeetav maks olla piiratud, kuid kui kontsern pole lõpuks siiski nõus infot jagama, karistatakse kogu ettevõtet.

Üle 50 riigi on informatsiooni jagamises USAga kokkuleppeni jõudnud, teiste seas on leppega nõustunud ka tugeva pangasaladuse poolest tuntud Šveitsi ja Kaimani saared.

Rahvusvahelise advokaadibüroo Morgan Lewise Moskva kontori juhtivpartneri Brian L. Zimbleri sõnul võib antud seadus Venemaale rohkem kahju teha kui USA sanktsioonid. Kui sanktsioonid kehtivad vaid mõnele üksikule indiviidile ja pangale, siis kõnealune seadus puudutab kõiki turuosapooli, ütles ta.

2010. aastal vastu võetud seadus FATCA on välismaiste kontode maksukuulekuse seadus, mille eesmärk on koguda teavet USA maksukohuslaste kohta terves maailmas ja takistada neil maksude tasumisest kõrvale hiilida.

Seaduse järgi vastutavad USA pangad kinnipeetava maksu eest ise. Reedel avaldas USA rahandusministeerium juhised, mis annab USA pankadele ajutise kergenduse. Nii kaua, kuni USA pangad pingutavad selle nimel, et vastavat maksu kinni hoida, ei vastuta nad vigade eest kuni 2016. aastani.

Ei jää muud üle, kui infot andaSamad juhised annavad mõningase kergenduse ka pankadele, kel ei õnnestu kõiki maksustamisele kuuluvaid ülekandeid esimeseks juuliks identifitseerida. Neile pankadele antakse selleks aega lisal kuus kuud. Matthews sõnul on seaduse eesmärgiks muuta välispankade jaoks trahvid nii karmiks, et neil ei jää muud üle, kui USA ametivõimudega informatsiooni jagada.

USA rahandusministeeriumi teatel saavad Vene pangad informatsioonijagamises otse USA maksuametiga kokku leppida, kuid sellisel juhul riskivad nad kohalike seaduste rikkumistega. Zimbleri sõnul on Vene pankadel pangasaladuse seadused, seega ei saa nad USA maksuametiga kokkuleppeid teha.

Probleemiga seisavad silmitsi kõik pangad üle maailma. Mure leevendamiseks pidas USA rahandusministeerium läbirääkimisi selle üle, milliste riikide valitsused hakkavad pankadelt infot koguma ja USA maksuametiga jagama. Venemaa oli üks neist riikidest, kuid USA lõpetas nendega läbirääkimised.

Nüüd on Vene pangad järgmise takistuse ees, milleks on aeg. USA rahandusministeerium kavatseb juunis avaldada välispankade nimekirja, kes on maksuseadusest vabastatud. Nimekirja saamise tähtaeg oli esmaspäeval, mis oli kõigest mõni nädal pärast seda, kui USA ja Venemaa katkestasid läbirääkimised.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.