Eesti IT-kuulsus väetab digidisaini arengut

Mida oodatakse. Disaineritelt oodatakse oskust disainida keskkond reaalsest virtuaalseni lihtsalt mõistetavaks mitmesuguste vajadustega inimestele. Niisamuti vajatakse disainereid, kes tunnevad interaktsioonidisaini ning kes mõistavad inimese käitumist erinevates meediumites. Just kasutajakesksus ja meeskonnatöövõimekus, ühendades loovust ning tehnoloogilist võimekust digi­disaini tähenduses, annavad Eesti majandusele jõudu nii siseturul kui ka maailmas.

Disainile annab piiramatud võimalused virtuaalne reaalsus, milles toimetamiseks on lähiajal suurim võimekus graafilisel disainil, lõimudes järjest enam teistegi disainiliikidega.

Eestil tervikuna on tänu infotehnoloogilisele edule olemas sedalaadi disaini vallas märkimisväärne võimekus. Info­tehnoloogiline taristu tuleb senisest enam rakendada loovuspotentsiaali ja ajaloolise disainikogemuse teenistusse. Teisalt on disainil üksjagu õppida ITst kasutuskesksuse vallas. Pelgast disainist, samuti graafilisest disainist, on pikas plaanis ja maailma lõikes tolku vähe. Ilulemise asemel on oluline rakenduslikkus, kasutajakesksus, objektiivselt põhjendatus, läbimõeldus. Disainimist ootab puhtpraktilistest vajadustest lähtuvalt elukeskkond, eriti selle virtuaalne pool.

IT kui vahend. Siin on suurima kohanemisvõimekusega graafiline disain, millel on järjest laienev ühisosa veebitehno­loogiate, multimeediumiga. Nende erialade koondumine on vaid aja küsimus ja loomulik protsess, mis tõusva digitaaldisaini lainena on maailmas kasvav. Graafiline disain kasutab aina enam veebitehnoloogiate ja multimeediumi kompetentse ning need omakorda ootavad disainilt järjest rohkem ­sisendit. Seni edukalt arenenud infotehnoloogiat tuleb harjuda käsitama kui vahendit kasutajakeskse disaini, s.o eesmärgi teenistuses.