Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenualus Euribor pöördub tõusule

    Juba mitu aastat on ajaloo madalaim Euribor soosinud Eestis laenu võtmist, kuid laenajad peaksid valmis olema intressi tõusuks, sest kommertspankade hinnangul hakkab Euribor lähiajal kerkima. Vaid veerandprotsendipunktine tõus kasvataks Eesti ettevõtjate ja eraisikute intressimakseid 30 miljoni euro võrra aastas.

    “Meie prognoosi järgi jõuab kuuekuuline ­Euribor praeguselt 0,45%-lt aasta pärast ligikaudu 0,7%-le,” ennustas Swedbanki peaökonomist ­Tõnu Mertsina. Samas usub ta, et soodne intressikeskkond jääb tõenäoliselt veel püsima.
    Mertsina selgitusel on Euribori tõusu põhjuseks euroala pankade üleliigse likviidsuse vähenemine. “Nimelt rahastas Euroopa Keskpank oma 2011. aasta lõpu ja 2012. aasta alguse pikaajaliste refinantseerimistehingutega (LTRO) euroala pangandust enam kui triljoni euro ulatuses. Peamiselt vähese laenamise tõttu tekkis sellega aga likviidsuse ülejääk, mis aitas pankadevahelise turu intressid madalamale viia,” rääkis Mertsina.
    Intress hiilib ülespoole. Mertsina sõnul ei ole pankadel kasulik oma bilansis üleliigset raha hoida, mistõttu on nad praeguseks juba suure osa võlast keskpangale ennetähtaegselt tagastanud. “Üleliigse likviidsuse vähenemine on hakanud intresse tasapisi kergitama,” lisas ta.
    Euribor võttis kindlama suuna üles detsembri alguses. Mertsina sõnul on Euribori põhi möödas ning aastaga on oodata tõusu. Samas jäävad madalad intressid püsima veel pikemaks ajaks. “Euribori kiiremat kasvu pidurdab ühest küljest euroala jätkuvalt languses laenamine ettevõtetele, teisest küljest aga ka väga madal inflatsioon, mis hoiab Euroopa Keskpanga baasintressimäära madala,” selgitas peaökonomist.
    Tugev mõju laenumaksetele. Kui Swedbanki väljapakutud Euribori tõusu stsenaarium peaks tõeks saama, tähendaks see Eesti Panga hinnangul ettevõtetele ja majapidamistele mitmekümne miljoni euro suurust intressikulu kasvu. “Kui kuue kuu ­Euribor tõuseks eeldatud 0,25 protsendipunkti võrra, siis ettevõtete ja majapidamiste aastane intressimakse suureneks hinnanguliselt kokku ligi 30 miljoni euro võrra ehk 9%,” selgitas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna spetsialist Jana Kask. Tema sõnul oleks intressimaksete maht sellisel juhul võrreldav 2012. aasta esimese poole tasemega. Samas oleks intressimaksete maht endiselt üle 20% väiksem kui 2009.–2011. aasta keskmine arvestuslik intressimaksete maht.
    “Majapidamiste intressikoormus kasutatava tulu suhtes tõuseks 2013. aasta alguse 2,3%ni, mis on aga siiski viimase kümne aasta madalaimate tasemete lähedal,” lisas Kask. Eesti Panga analüütiku sõnul on madalate baasintressimäärade ja väikese laenukasvu tõttu ettevõtete ja majapidamiste aastased arvestuslikud laenuintressimaksed viimasel paaril aastal olnud madalal tasemel. Intressikoormus SKP ja kasutatava tulu suhtes aga pidevalt vähenenud. Eesti Pank Euribori kohta prognoose ei tee.
    Ka LHV näeb Euriborile tõusu. “Mõju avaldab sellele eelkõige Euroopa Keskpanga tegevus, mis lähtub omakorda Euroopa majanduskasvu taastumisest ning inflatsioonist,” rääkis LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Tema sõnul viitab väga madal eurotsooni inflatsioon ühelt poolt isegi võimalikule intressimäärade langetusele, mis võiks ka Euribori allapoole tuua, kuid pidevalt paranev majandusolukord tähendab tulevikus siiski liikumist normaalsematele intressitasemetele ning seega ka Euribori kasvu. Aastaga veel väga järsku ­Euribori tõusu LHV ei oota, kuid ajaloolistest põhjadest liigutakse ikka ülespoole.
    Põhjast üles. Kuue kuu Euribor oli 2008. aasta lõpus üle 5,3%, kuid Euroopa Keskpank asus finantskriisi järel majanduse päästmiseks intressimäärasid kärpima. Koos sellega kukkus kuue kuu Euribor eelmise aasta keskpaigaks 0,295%ni, mis on ajalooliselt rekordmadal tase. Laenuvõtjatele tähendas see igakuiselt väiksemaid laenumakseid. Euriboriga on tihedalt seotud Euroopa Keskpanga baasintress, mis on samuti praegu rekordmadalal 0,25 protsendil. Euroopa Keskpank langetab oma intressiotsuse täna.
    Euro kurss liiga tugev. Euroopa Ülemkogu ees­istuja Herman Van Rompuy sõnul on euro praegune kurss liiga tugev ning see mõjub halvasti eurotsooni ekspordile. Tema kinnitusel on euro tugevnemise põhjuseks arenevate turgude kriis, mis on pannud investoreid otsima euros turva­sadamat. “Ma ütlen tihti, et eksistentsiaalne oht on möödas, kuid probleemid pole veel läbi,” lisas ta. Eile kauples euro 1,3925 dollaril, mis on peaaegu nelja aasta kõrgeim tase.
    “Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära alles järgmise aasta teisel poolel. Samas ei ole välistatud, et oma juunikuisel istungil võib EKP baasintressimäära langetada 0,1%ni, kui suureneb oht deflatsiooniks,” kommenteeris Mertsina. Vallikivi sõnul ­oodatakse USA Föderaalreservilt juba järgmise aasta keskel intressimäärade tõstmist ning siis ei tohiks sellega väga viivitada ka Euroopa Keskpank.
    Eesti Pank hoiatab kinnisvaramulli tekkimise eest
    Mullune ja tänavu kevadel jätkunud kinnisvara kiire kallinemine võib viia mulli tekkeni, hindas Eesti Pank. “Püsivalt kiire hinnatõus tekitab ostjates hinnatõusu jätkumise ootusi  ja tahetakse n-ö rongile hüpata,” sõnas keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialist Mari Tamm. Samas hindab pank kinnisvaraturult tulenevate riskide mõju Eesti finantsstabiilsusele väikeseks. Esiteks ei ole pangad laenusaamise tingimusi leevendanud, teisalt on kommertspankade roll eluaseme ostmise finantseerimisel väiksem kui viimases kriisis. “Kui laenunõudlus peaks suurenema, siis on oluline, et pangad laenutingimusi leevendades seda ei võimendaks,” selgitas Tamm.
    Veerand hindadele otsa. Tänavu esimeses kvartalis jätkus korterite hinnatõus, ulatudes Eestis keskmiselt 16%ni, Tallinnas ning Tartus oli see vastavalt 24% ja 19%. Pindi Kinnisvara tõi aprilli tehinguid analüüsides välja, et hinnatõus on osa kliente turult peletanud. Näiteks võrreldes mullu aprilliga kerkisid Tallinna korterite hinnad 24% võrra, kuid tehingute arv kahanes 14% ehk ligi saja võrra. Samas on eluaseme hinnad 2007. aasta tipuga võrreldes Eestis 21% ja Tallinnas 14% võrra madalamad.
    Palk ei jõua järele. Kinnisvara kallinemise kiirus ületas palgakasvu kiiruse mullu kevadel. Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask selgitas, et hindu tõstavad lisaks sissetulekute kosumisele ka ostjate kindlustunne ning nõudlus parema eluaseme järele. “Võib juhtuda, et kiire palgakasv ei jätku. Sellisel juhul oleks positiivne, kui korterite hinnakasv pidurduks. Muidu on oht hinnamulli tekkeks,” selgitas ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.