Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ekspordi kasvatamine on igapäevane töö 

07. mai 2014, 15:20

Ekspordivõimaluste otsimine on mööblitöösturite hinnangul järjekindel pikk töö, milles kiireid arenguid ei toimu: kontakte otsitakse mitmel turul ning klientidega tegeletakse igapäevaselt.

Pehme mööbli tootja Bellus Furnitur juhatuse liikme Rolf Kristian Relanderi sõnul teeb ­Euroopa üldine majandusseis eksportimisvõimaluste kasvu prognoosimise raskeks. Ekspordimahtude kasv sõltub tema sõnul sellest, kuidas lähiriikide majandused taastuma hakkavad. Seetõttu on Bellus Furnituril lähiajal põhifookuses pigem mahtude hoidmine ning valmisolek hetkeks, mil turud taas tõusule pööravad.

Baltimaade suurima ühiskondlike ruumide sisustamisega tegeleva ASi Standard juhatuse liige Enn Veskimägi on optimistlikum. Veskimäe sõnul plaanitakse tänavu ekspordimahtu suurendada 25–30%. Esimese kvartali tulemuste järgi liigutakse praegu õigele poole.

Mööblidetaile tootva ASi Sirje juhataja Allar Toomiku sõnul soovib ettevõte kasvatada tootmismahtu. Möödunud aastal eksporditi ettevõtte kogutoodangust 98%. 

Uusi eksporditurge leitakse nii ise kui ka klastri kaudu. Kindlaid sihtturge mööblitöösturitel seatud pole, kuna paljuski on eksport projektipõhine ning pigem haaratakse kinni kõikidest ekspordivõimalustest.

Standardi puhul eksporditakse nii Skandinaaviasse kui ka Lääne- ja Ida-Euroopasse. Samas on eksporditud ka Kesk-Aafrikasse ning uute turgudena saab nimetada Omaani ja Saudi-Araabiat, kus on allkirjastatud esimesed lepingud hotellisisustuse tarnimiseks.

Bellus Furnitur keskendub rohkem lähiriikidele, kuna pehme mööbel on mahukas kaup, mistõttu lähiriikidesse on seda otstarbekam transportida. Relanderi sõnul on ekspordivõimaluste otsimine järjekindel pikaajaline töö, kus kiiresti ei juhtu üldjuhul midagi. Bellus Furnitus tegutseb samal ajal mitmel turul ning uute ja olemasolevate klientidega tegeletakse iga päev.

Veskimägi kinnitas, et lisaks püsiklientidele tuleb pidevalt turgu monitoorida ning uusi kliente otsida. Toomik seevastu lisas, et nende peamine ekspordisiht on juba üle 20 aasta olnud Rootsi. Kuna Rootsi minev toodang moodustab 97% kogutoodangust, pole uusi turge lisaks juurde otsitud.

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimehe Tiit Kolgi sõnul pole mööblitootjatel keerulisem välisturgudele siseneda kui teiste valdkondade tootjatel. Liidul on mitu liiget, kes on paari aastaga üles ehitanud suurepärased suhted välisturgudega ning müük käib.

Ekspordivõimaluste otsimist lihtsustab ka Eesti Mööblitootjate Liidu algatatud mööblitootmise klaster, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Möödunud aastal külastati klastri kaudu messe ja käidi isegi Kasahstanis. Sel aastal on samuti plaanis messiosavõtud, ärimissioonid, koolitused ja muud sellist tüüpi üritused. Kolk lisas, et kuna eksport eeldab ka mööblitootjate vahelist koostööd, aitab liit kaasa ka selles plaanis. “Näiteks üle aasta korraldab liit Eesti Mööblikonverentsi, mille fookuses on mööblitootjate aktuaalsed probleemid,” selgitas ta.

Skandinaaviast rohkem üksiktellimusi. Uudseid trende mööblitööstuse ekspordis nimetada on keeruline. Ainult Relander toob välja, et partiid muutuvad üha väiksemaks ehk rohkem nõutakse üksik­tellimusi, mis on tehtud kliendi soovide järgi. Samuti toob ta välja Skandinaavias tekkinud iseärasuse, et poed on hakanud jagunema kaheks: traditsioonilised mööblipoed versus uued tõusvad internetipoed. See muudatus on Relanderi sõnul alles algusjärgus, mistõttu lähiaastatel võib arvatavasti oodata palju muutuseid nii klientide kui ka poodide käitumises. Kolk lisas, et ekspordis on järjest suurem osakaal pehmel mööblil ja madratsitel. Langevas trendis on traditsiooniline masstoodetud mööbel.

Ekspordi osakaalu ning mahtude suurendamine nõuab investeeringuid. Nii Bellus Furnitur kui ka Standard on varasematel aastatel juba mitu olulist ja suuremamahulist investeeringut nii tehnoloogiasse kui ka seadmetesse teinud, mistõttu lähiajal suurimaid investeeringuid enam ei planeerita. Ka ASil Sirje on suuremad hädavajalikud investeeringud tehtud, kuid siiski on lähiaastatel plaanis teha lisainvesteeringuid seadmepargi uuendamiseks. Investeeringutele kulutatud summadest ei taheta täpsemalt rääkida. Küll aga märkis Toomik, et lähiajal investeeritav summa sõltub käesoleva aasta majandustulemustest ning valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse.

Investeeringutest suuremaks mureks tööjõupuudus. Ent investeeringud pole peamiseks takistuseks mahtude suurendamisel, vaid muret tekitab pigem tööjõud. Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on saanud taas probleemiks, sest ekspordimahu kasvatamisega kaasneb ka täiendav vajadus oskustööjõu ja spetsialistide järele. Kuigi AS Sirje koolitab uusi töötajaid kohapeal ise, on tööjõu leidmine muutunud päevast päeva üha raskemaks. Ka Relander lisas, et kuigi tootmise efektiivsemaks muutmine aitab tööjõuprobleemi mingil määral leevendada, tuleb paljuski oma töötajaid ise koolitada.

Veskimägi rõhutas lisaks, et tööjõuprobleem pole takistuseks ainult mööblitööstuses, vaid tööjõuküsimus on probleemiks kogu riigis. Kuidas antud olukorda tervenisti lahendada, pole võimalik öelda. Küll aga aitab probleemi lahendamisele kaasa Eesti Mööblitootjate Liit, kes aitab kaasa kõrg- ja kutsehariduse propageerimisele, et kindlustada nii spetsialistide kui ka kutseoskustega töötajate pealekasv.

 

Ekspordimaht kahekordseks
Eritellimusel disainmööblit tootva Radis OÜ juhatuse liikme Mauri Abneri sõnul on plaan tänavu ekspordimahtusid kahekordistada. Kuna eksporditurul on oldud ainult viimased paar aastat, on firmal võimalus astuda suurte sammudega.

Ekspordivõimalusi otsitakse messide ning virtuaalkeskkondade kaudu. Kord aastas käiakse Kölni mööblimessil, kust on leitud huvilisi üle maailma. Samuti tutvustatakse oma tooteid virtuaalkeskkondades, mis on seotud messide, tootedisaini või sisekujundusega. Abneri sõnul nõuab ekspordivõimaluste otsimine eelkõige järjepidevust, et tekiks vajalik usaldus.

Radise peamine ekspordinipp on põnev tootedisain, mis tõmbab tähelepanu. Radis toodab vineerist mööblit, kus toodete juures on oluline ka funktsionaalsus ning transpordikulu vähendav flat-pack ehk õhukeseks kokku pakitud toode. Seetõttu on vineerist riiuleid võimalik müüa ka näiteks Jaapanisse ning kiiktoole Kanadasse.

Turg valib ise silma jäänud toote. Radise peamisteks sihtturgudeks on kujunenud Saksamaa ja Prantsusmaa, kuid praegu on kavatsus ka Suurbritannias müüki suurendada. Abneri sõnul nad sihtturge ei vali, vaid pigem valib sihtturg neid.
Näiteks on Suurbritannia edasimüüjad, eelkõige e-pood Wayfair ja Amazon, nende juurde ise tulnud, kuna nad on tooteid mujal märganud.

Investeeringute kohalt on Radis keskendunud tootearendusele, müügile ja turundusele ehk põhirõhk on nende valdkondade arendamisel. Tootmist soovitakse üha rohkem sisse osta partneritelt, kes oskavad paremini toota ning omavad piisavalt vaba ressurssi. Seetõttu pole tööjõu probleem Radise puhul aktuaalne. Küll aga ollakse rõõmsad selle üle, et koostööpartnerid on suutnud tasemel kvalifitseeritud tööjõudu hoida ning loodetavasti see ka jätkub. Abneri sõnul on nad ise õnnelikud selle üle, et Eestis on aina rohkem põnevate ideedega tootedisainereid, kellega koostööd teha.

Asjatundlikkus aitab
Mööblitootja Suwem turundusjuht Maris Saarpuu peab ettevõtte ekspordieduks stabiilset äri ning sihikindlat ja järjepidevat tegutsemist. Tema sõnul on pikki aastaid aetud oma asja ning sellega ka silma paistetud.

Eesti ühe suurema mööblitootja ASi Suwem turundusjuhi Maris Saarpuu sõnul plaanitakse tänavu müügitulu kasvatada 10%, millest suur osa tuleb ekspordi arvel. Suwemi toodang on praegu saadaval Saksamaal, Hiinas, Iisraelis, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Šveitsis, Ukrainas, Poolas, Lätis ja Leedus. Siseneda soovitakse veelgi enamatesse Euroopa riikidesse, sihikul on Inglismaa.

Saarpuu sõnul on mööbli puhul ekspordivõimaluste otsimine suhteliselt sarnane teistes valdkondades toimivaga. "Tuleb jälgida kategooria aktiivsust ja mahtu, analüüsida konkurentsiruumi ning mõista kliendi ootusi,” loetles ta. Saarpuu sõnul saab seda kõike tänu messidele teha võõral turul mugavalt ja kompaktselt. Seal nähtud pilt, kogetud elamused ja leitud kontaktid on alus järgmisteks sammudeks ja investeerimisplaanideks.

Rolli mängib soovitus. Saarpuu tõi välja, et lisaks sellele on olemas veel ka n-ö passiivne võimalus välisturgudel kontaktide loomiseks – riputada üles ettevõtte koduleht või e-pood. “Sellisel juhul peaks nii koduleht kui ka e-pood kõnetama inimest kohalikus keeles, et tekiks kontakt. Lastetoa mööbli müük on paljuski emotsioonimüük ning mängulisus on võtmesõna,” selgitas ta.

Lisaks rõhutas Saarpuu, et võõral turul võimaluste leidmine ei ole kerge töö: tuleb omada selget toote ja/või teenuse eelist ja argumente, mille edastamiseks tuleb leida õige kontakt. Kui koduturul on õnnestumine kinni selles, kes keda kuivõrd tunneb, siis välisturul tulevad mängu enam traditsioonilised turundusvõtmed: õige aeg, koht, kontakt, hind, lugu, oskused.

Saarpuu rõhutas, et tuleb hoida häid suhteid selles valdkonnas tegutsevate inimestega. “Soovitusel on jõud ja personaalsel kontaktil väärtus,” lisas ta.

Viis aspekti, mis aitavad ekspordile hoogu anda
Tootedisain, mis tõmbab tähelepanu.
Turu pidev monitooring.
Messikülastused, mis aitavad analüüsida konkurentsi­ruumi, mõista kliendi ootusi ja leida uusi kontakte.
Virtuaal­kesk­konnad, nagu firma koduleht või e-pood.
Investeeringud turundusse, kaubamärgi tutvustusse.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2014, 13:59
Otsi:

Ava täpsem otsing