Laenualus euribor pöördub tõusule

Rainer Saad, Harry Tuul 07. mai 2014, 19:08

Pankade ennustatav Euribori veerandprotsendipunktine tõus kasvataks Eesti ettevõtjate ja eraisikute intressimakseid 30 miljoni euro võrra aastas.

"Meie prognoosi järgi jõuab kuuekuuline Euribor praeguselt 0,45%-lt aasta pärast ligikaudu 0,7%ni," ennustas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Samas usub ta, et madal intressikeskkond jääb tõenäoliselt veel püsima.

Mertsina selgitusel on Euribori tõusu põhjuseks euroala pankade üleliigse likviidsuse vähenemine. "Nimelt rahastas Euroopa Keskpank oma 2011. aasta lõpu ja 2012. aasta alguse pikaajaliste refinantseerimistehingutega (LTRO) euroala pangandust enam kui triljoni euro ulatuses. Peamiselt vähese laenamise tõttu tekkis sellega aga likviidsuse ülejääk, mis aitas pankadevahelise turu intressid madalamale viia," rääkis Mertsina.

Tema sõnul ei ole pankadel kasulik oma bilansis üleliigset raha hoida, mistõttu on nad praeguseks juba suure osa võlast keskpangale ennetähtaegselt tagastanud. "Üleliigse likviidsuse vähenemine on hakanud intresse tasapisi üles kergitama," lisas ta.

Euribori kasv võttis kindlama suuna üles detsembri alguses. Mertsina sõnul on Euribori põhi möödas ning aastaga on oodata tõusu. Samas jääb madal intressikeskkond püsima veel pikemaks ajaks. "Euribori kiiremat kasvu pidurdab ühest küljest euroala jätkuvalt languses laenamine ettevõtetele, teisest küljest aga ka väga madal inflatsioon, mis hoiab Euroopa Keskpanga baasintressimäära madala," selgitas peaökonomist.

Tugev mõju laenumaksetele

Kui Swedbanki väljapakutud Euribori tõusu stsenaarium peaks tõeks saama, tähendaks see Eesti Panga hinnangul ettevõtetele ja majapidamistele mitmekümne miljoni euro suurust intressikulu kasvu. "Kui kuue kuu Euribor tõuseks eeldatud 0,25 protsendipunkti võrra, siis ettevõtete ja majapidamiste aastane intressimakse suureneks hinnanguliselt kokku ligi 30 miljoni euro võrra ehk 9%," selgitas ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna spetsialist Jana Kask.

Tema sõnul oleks mahuliselt intressimaksete maht sellisel juhul võrreldav 2012. aasta esimese poole tasemega. Samas oleks intressimaksete maht endiselt üle 20% väiksem kui 2009-11 aastate keskmine arvestuslik intressimaksete maht.
"Majapidamiste intressikoormus kasutatava tulu suhtes tõuseks 2013. aasta alguse 2,3%ni, mis on aga siiski viimase kümne aasta madalaimate tasemete lähedal," lisas Kask.

Eesti Panga analüütiku sõnul on madalate baasintressimäärade ja väikese laenukasvu tõttu ettevõtete ja majapidamiste aastased arvestuslikud laenuintressimaksed viimasel paaril aastal olnud madalal tasemel. Intressikoormus SKP ja kasutatava tulu suhtes aga pidevalt vähenenud. Eesti Pank Euribori kohta prognoose ei tee.

Ka LHV näeb Euriborile tõusu. "Mõju avaldab sellele eelkõige Euroopa Keskpanga tegevus, mis lähtub omakorda Euroopa majanduskasvu taastumisest ning inflatsioonist," rääkis LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Tema sõnul viitab väga madal eurotsooni inflatsioon ühelt poolt isegi võimalikule intressimäärade langetusele, mis võiks ka Euribori allapoole tuua, kuid pidevalt paranev majandusolukord tähendab tulevikus siiski liikumist normaalsematele intressitasemetele ning seega ka Euribori kasvu. Aastaga veel väga järsku Euribori tõusu LHV ei oota, kuid ajaloolistest põhjadest liigutakse ikka ülespoole.

Põhjast üles

Kuue kuu Euribor oli 2008. aasta lõpus üle 5,3%, kuid Euroopa Keskpank asus finantskriisi järgselt majanduse päästmiseks intressimäärasid kärpima. Koos sellega kukkus eelmise aasta keskpaigaks kuue kuu Euribor 0,295%ni, mis on ajalooliselt rekordmadal tase. Laenuvõtjatele tähendas see igakuiselt väiksemaid laenumakseid. Euriboriga on tihedalt seotud Euroopa Keskpanga baasintress, mis on samuti praegu rekordmadalal 0,25 protsendil. Euroopa Keskpank langetab oma intressiotsuse täna.

Euro kurss liiga tugev

Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy sõnul on euro praegune kurss liiga tugev ning see mõjub halvasti eurotsooni ekspordile. Tema kinnitusel on euro tugevnemise põhjuseks arenevate turgude kriis, mis on pannud investoreid otsima euros turvasadamat. "Ma ütlen tihti, et eksistentsiaalne oht on möödas, kuid probleemid pole veel läbi," lisas ta. Eile kauples euro 1,3925 dollaril, mis on peaaegu nelja aasta kõrgeim tase.

"Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära alles järgmise aasta teisel poolel. Samas ei ole välistatud, et oma juunikuisel istungil võib EKP baasintressimäära langetada 0,1%ni, kui suureneb oht deflatsiooniks," kommenteeris Tõnu Mertsina. Alo Vallikivi sõnul oodatakse USA Föderaalreservilt juba järgmise aasta keskel intressimäärade tõstmist ning siis ei tohiks sellega väga viivitada ka Euroopa Keskpank.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2014, 08:27
Otsi:

Ava täpsem otsing