Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eesti valitsuse võla puudusel osta Läti oma?

09. mai 2014, 00:00

Olid kord ajad Eesti kapitaliturgudel, kui olid olemas Eesti Vabariigi võlakirjad. Jutt ei käi teise maailmasõja eelsetest võlakirjadest, vaid Iisraeli relvatehingu välislaenust, mille Hoiupank restruktureeris Eesti valitsuse võlakirjadeks.

Sellest ajast ei ole enam valitsuse võlakirju ­Eestis olnud. Väga populaarsed olid omal ajal börsil noteeritud Hüvitusfondi võlakirjad.

Eesti võlakirjaturu areng on toimunud tsüklitena, rääkis võlaemissioone nõustav Redgate ­Capitali vanempartner Aare Tammemäe.

“1994–1998 oli EVKs registreeritud emissioonide arvu arvestades esimene tõusulaine, mil turul olid Hüvitusfondi 7% obligatsioonid, Eesti ­Vabariigi 10% viieaastased võlakirjad, NIB ja ettevõtete võlakirjad,” ütles ta. “Teine tõusulaine oli 2004–2007, mil tooni andsid pankade, suurettevõtete, kiirlaenuvõtjate ja kinnisvaraarendajate võlaemissioonid.”

2012. aastal, kui emissioone oli vähim alates 1995. aastast, algas kolmas tõusulaine.

Mida teha, et võlakirjaturg näitaks elumärke? Võlakirjaturu võib jaotada kaheks – kvaliteet­võlakirjadeks ja kõrge tootlusega ehk rahvasuus ka rämpsvõlakirjade turuks. Kvaliteetvõlakirjad võiksid konkureerida pangahoiustega. Eeskujuks võiks olla emitendina Eesti Vabariik, kuid riik on pigem eelistanud võtta pankadest laenu ja mitte võlaturult raha hankida. Kuna meil parim emitent puudub, võib vaadata Läti valitsuse võlakirjade poole, mis loomulikult on börsikaup. Lätis on võlakirjade nominaal kõigest 0,01 eurot. Kui lihtne või keeruline on Eesti pankade vahendusel Läti valitsuse võlakirjade ostmine-müümine Riia börsil ning mis maksab nende hoidmine, on omaette teema. Riia börsil on Läti valitsuse 23 ­võlaemissiooni kogumaht 977 miljonit eurot.

Ka rämpsvõlakirjadel oleks oma segment, mida praegu täidavad nn Isepankuri-tüüpi laenuvahendamiskeskkonnad, mille kaudu huvilised saavad ise kokku panna hajutatud laenuportfelli.

“Lihtsam ja mugavam oleks huvilisel osta kõrge tootlusega võlakirja,” arvas Tammemäe.

Pensionifondide häda on, et neil ei ole meie turult eriti võtta sobivaid võlakirju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2014, 18:41
Otsi:

Ava täpsem otsing