Parimad eksportöörid kavatsevad kasvada

09. mai 2014, 00:00

Eesti eksport on kümne aastaga 160% kosunud. Äripäev pani kokku eksportööride TOPi, kust lisaks tuntud tööstusettevõtetele leiab ka mitu idufirmat, IT-äri silmapaistvaimad esindajad ning ohtralt teenusepakkujaid, kes on välisturule murdnud.

Eksportööride TOPi sai kirja kokku tuhat suurema ekspordikäibega firmat, kellest siin 20 esimest ära toome. Ülejäänud tabeli leiab täismahus Äripäeva veebiküljelt.

Viimase kümne aasta jooksul on olulisemad väljaveetud kaubad samaks jäänud. Esikümnest on välja langenud vaid rõiva- ja tekstiilitooted, mis moodustasid 2004. aastal 3,6% ekspordist. Asemele on tulnud laevade ja ujuvkonstruktsioonide müük välismaale, mis andis kümme aastat tagasi vaid 0,5% ja mullu ligi 2% ekspordist. Kiiremini kasvas nende vedu rahaliselt, peaaegu 840% võrra.

Eesti juhtiv eksportöör Ericsson Eesti eelmise aasta tulemuste ning tänavuste prognooside kohta kommentaare anda ei soovinud.

  • VKG käivitab uued tehased

Müügitulu 2012: 162,7 miljonit eurot (+17,6%), sellest eksport 134,2 miljonit eurot (+18,5%). Peamine toodang kaubaõlid.
2013. aasta tulemused teadmata.

Priit Rohumaa, VKG Oili nõukogu esimees
Mullu kasvas eksport mõõdukalt. Rohkem müüdi põlevkiviõli uue tehase Petroter I tõttu, laienes toodete valik. Kasvas oluliselt parfümeerias ja kosmeetikas kasutatavate peenkeemiatoodete eksport.
Sihtkohtade hulka lisandusid mõned Aasia ja Ladina-Ameerika riigid, kasvas India ja Hiina tellimuste maht. Kasvu taga on turundustöö ning toodete kvaliteet.
Sel ja järgmisel aastal ootame põlevkiviõli ja peenkeemiatoodete mahu kasvu, korralikku kasvu ootame ka vaigutoodetest, mille kasutusvaldkonnaks on rehvitööstus. Aastail 2015–2016 käivitame kaks põlevkivi ümbertöötlemistehast.

  • ABB valmis ka languseks

Müügitulu 2012: 159 miljonit eurot (+5,8%), sellest eksport 117,9 miljonit eurot (+3,5%). Peamised sihtriigid Norra, Itaalia ja Rootsi.
2013. aastal suurenes eksport 152 miljoni euroni (+29%). Peamised sihtriigid Soome, Rootsi ja Taani. Peamiselt mootorite, generaatorite, ajamite, komplektalajaamade ja elektrikilpide tootmine.

Bo Henriksson, ABBi juht
Eelmisel aastal ABB eksport nimetamisväärselt ei muutunud, kuna põhilised ekspordiartiklid jäid samaks. Peamine eksporditurg on globaalne turg. Suuremad ekspordipartnerid on küll Soome, Rootsi ja Taani, ent rõhutan siinkohal, et ametlik statistika ei kajasta adekvaatselt ABB Grupi sisemist ekspordiloogikat.
Tänavu ootan ekspordi jäämist mullusele tasemele või isegi pisut väiksemaks, sest globaalne nõudlus on vähenenud. Küll ootab ettevõte kasvu järgmisel aastal.

  • Statoil teenindab kontserni

Müügitulu 2012 (majandusaasta kestis 01.01.2012–30.04.2013): 375,4 miljonit eurot (+53,6), sellest eksport 83,888 miljonit eurot (+108,8%).
2013. aasta tulemused teadmata.

Kai Realo, Statoil Fuel & Retail Eesti peadirektor
Eestis asuv finantskeskus teenindab kontserni. Keskuse müügitulu koosneb finantstulust, nagu intressitulu grupi siseklientidelt ja välispankadelt ning kursikasum. Kuna raamatu­pidamise reeglid nõuavad ühe põhitegevuse tulu näitamist brutotuluna, siis seetõttu on numbrid ka suured. Viimasel majandusaastal müüs Stat­oili finantskeskus teenuseid kõige rohkem Norrasse ja Ameerika Ühendriikidesse, selle maht moodustas üle 60 protsendi ekspordist.

  • Enics Eestil vähem tellimusi

Müügitulu 2012: 80,7 miljonit eurot (–0,3%), sellest eksport 79,4 miljonit eurot (+2,1%).
Sihtriigid Soome, Rootsi, Prantsusmaa.

Jaanus Aal, Enics Eesti juhatuse liige
Eksport on suurenenud, kuna oleme teinud aasta aasta järel tugevat tööd koos müügiga, koos grupi organisatsiooniga. Eelmise aasta esimene pool oli üllatavalt positiivne. Kõikidel meie klientidel oli suur nõudlus, mis teisel pool­aastal rahunes, ja nüüd sellel poolaastal annab mõne koha pealt isegi järele. Kui eelmisel aastal oli klientidelt ootamatult palju tellimusi, siis praegu tellib osa kliente selgelt vähem, kui nad on ennustanud.
Sel aastal suurenes meie palgafond 5–6%, inimeste arvu pole suurendanud. Me tõstame palka, kuid me ei palka intensiivselt uusi inimesi. Investeerime praegu efektiivsusesse.

  • Eesti Energia Õlitööstus. Uus tööstus tõstab hindu

Müügitulu 2012: 90,6 miljonit eurot (+24,7%), sellest eksport 72,5 miljonit eurot (+43,2%). 2013. aasta tulemused teadmata.
Sihtriigid Küpros ja Šveits.

Igor Kond, Eesti Energia Õlitööstuse juhtuse esimees
Ettevõtte põlevkiviõlitoodang oli eelmisel aastal aegade suurim, jõudes 214 000 tonnini. Mullu müüs Eesti Energia Õlitööstus 208 100 tonni vedelkütuseid. Ettevõtte tootmisvõimekus kasvab, välisturgude osakaal on aasta-aastalt suurenenud ning teeb seda ilmselt ka tulevikus, sest siseturu nõudlus jääb praegusega võrreldes eeldatavalt umbes sarnasele tasemele.
Tänavu seadistab ettevõte õlitehast Enefit280. Uue õlitehase järkjärguline tootmisvõimsuse suurendamine peaks võimaldama tootmismahu kahekordistada. Uus tehas hakkab tootma kvaliteetsemaid vedelkütuseid, mis peaks võimaldama tooteid kallimalt müüa.

  • Eksport tahab riigi kätt abiks

Eesti suuremad eksportijad ootavad riigi suuremat panust spetsialistide väljakoolitamisel, kes ettevõtetel väliskaubandust suurendada aitaks. Oluliste muudatusteta pole kiduvalt ekspordilt häid uudiseid oodata.
“Meie tööjõuressurss on ammendumas ning erialaspetsialistide juurdekasv ebapiisav. Paraku on kõrgharidussüsteem tootnud aastaid märkimisväärsel hulgal töötuid,” ütles ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.

Tema sõnul peaks valitsus senisest märksa rohkem tegelema tööturu probleemistikuga ja tegema struktuurseid muudatusi. Muudatuste vajadus puudutab kogu tööturgu ja sellega kaasnevat, alates hariduspoliitikast, ümberõppest, täiendkoolitusest kuni turu efektiivse seireni välja.
Lähema 15 aasta jooksul eksport Henrikssoni hinnangul suurte sammudega paremuse poole ei liigu, sest viimastel aastatel pole algatatud ühtegi mastaapset muudatust. “Kui praegu teeksime olulisi otsuseid, siis vilju maitseksime 15 aasta pärast, mitte varem,” märkis ABB juht.

Tööstus koolitab tulevikutegijaid. Enics Eesti juhatuse liige Jaanus Aal arvutas märtsis kokku, et tänavu esimeses kvartalis koolitas ettevõte inimesi 3500 tundi. Seda on tema kinnitusel palju. “Turul on vähe häid spetsialiste. Selleks, et Eesti üldist taset üles tuua, on vaja näha, kuidas asju toodetakse. Saan aru, et meie lisandväärtus võib kasumlike start-up’idega võrreldes olla väike, aga see on platvorm, kust tulevad inimesed, kes suudavad hakata suuremat väärtust looma,” ütles Aal.
Lisaks tööjõule saab timmida ka mujalt, leiab Henriksson. Näiteks suurendada riiklikku messidel osalemise toetust, et ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid osaleda.

VKG: kasvata mahtu ja laienda valikut. Viru Keemia Grupi juht ja VKG Oili nõukogu esimees Priit Rohumaa aga tähtsustab põlevkivitööstuse kontekstis, et riik ei piiraks kunstlikult tööstuse arengut poliitiliste loosungitega ega vähendaks aastast põlevkivi kaevandamismahtu. Selleks, et riik peaks tulevikus üheks oma prioriteediks põlevkivitööstust, ei tohi Rohumaa sõnul põlevkivi kaevandamise maht langeda allapoole 20 miljoni tonni aastas.
Eestile suurema kasu saamiseks oleks Rohumaa sõnul õige kasvatada nii ekspordimahtu kui ka mitmekesistada ekspordiks minevate toodete sortimenti.

Kasv hoiab vee peal. Erinevalt Rohumaast peab Aal tootmisfirma juhina eksportimisel olulisemaks pigem kindlale suunale keskendumist. “Oma mätta otsast vaadates hoiab tugevalt vee peal mahu järjepidev kasvatamine. On selge, et kõike me ei jõua eksportida,” ütles Aal. Eesti eksporti laiemalt vaadates ei ole Aali hinnangul mõtet kõike teha. Tema sõnul saab võtta ITd kui ühte Eesti alustala, kuid IT-lahendustele ei ole võimalik kõike üles ehitada, sest “tavalised” inimesed tahavad ka tööd saada.

Parim hind ei tähenda võitu. Henrikssoni sõnul on peamine ekspordi suurendamise võimalus luua tootele või teenusele Eestis võimalikult suur lisaväärtus. Sellega peab kaasnema kompromissitu kvaliteet ning paindlikkus tellimuste täitmise ajas ja logistikas.
“Loomulikult peab hind olema globaalsel turul läbilöömiseks konkurentsivõimeline, mis tähendab ettevõttele ranget tootmiskulude kontrolli ja tootmisprotsessi pidevat jälgimist suurema efektiivsuse saavutamise nimel,” ütles Henriksson. “Ent ka siis, kui kõik eelnevalt kirjeldatu on tagatud, ei pruugi see tähendada piisavat ekspordisuutlikkust,” lisas ta.

  • Eestisse 3 päevaga

Elvas tehast juhtiv Jaanus Aal näeb lennuühendust ühe võimalusena, kuidas muuta paremaks nii Eesti eksporti kui ka riigi ettevõtlust tervikuna. Enics Eestit külastasid hiljuti potentsiaalsed kliendid, kellelt jäi kõlama sõnum: Šveitsist Eestisse tulek kestab sama kaua kui sõit Aasiasse. “See, et käia siin Euroopas tehasest läbi, võtab aega kolm päeva,” ütles Aal.
Enicsi juht on korduvalt kuulnud kaebusi, et Tallinna jõudmiseks tuleb tihti Euroopas ümber istuda ja seetõttu kulub sõidule rohkem ­aega. Samal ajal on Aal tänulik Tartu–Helsingi lennuliini üle.
“Toetan ideed, et rohkem lennuliiklust tooks Eestisse ka rohkem ärisid. Kui pean kuskile minema, tuleb eelmisel päeval minna Tallinnasse, et lennuki peale saada. Ei ole nii, et hommikul ärkad ja jõuad Eestist kuhugi mõistlikul ajal, et inimestega kokku saada,” ütles Aal.

 

Edetabel

  • Parim eksportöör toob iga kümnenda ekspordieuro

ekspordikäibe TOP 2012. aastal eurodes

1. Ericsson Eesti AS 1 301 655 000
tegevusala: sideseadmete tootmine
omanik: Telefonaktiebolaget LM Ericsson (Rootsi)

2. NT Marine AS 240 993 074
tegevusala: mootorikütuse hulgimüük
omanik: valdusfirma kaudu on omanik CNP Investments N.V. (Hollandi Antillid)

3. VKG Oil AS 134 236 339
tegevusala: puhastatud naftatoodete tootmine
omanik: valdusfirmade kaudu on omanikud Ants Laos, Margus Kangro, Elar Sarapuu ja Priit Piilmann

4. PKC Eesti AS 133 668 787
tegevusala: mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine
omanik: PKC Wiring Systems OY (Soome)

5. Stora Enso Eesti AS 121 340 621
tegevusala: Saematerjali tootmine
omanik: Stora Enso OYJ (Soome)

6. ABB AS 117 855 000
tegevusala: elektrimootorite, -generaatorite, trafode tootmine 
omanik: ABB Asea Brown Boveri LTD 26% (Šveits) ja ABB Norden Holding Aktiebolag 74% (Rootsi)

7. Saurix Energy OÜ 100 519 825
tegevusala: muu vedel- ja gaaskütuse jms hulgimüük
omanik: CNP Investments N.V. (Hollandi Antillid)

8. Henkel Makroflex AS 96 293 250
tegevusala: värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine 
omanik: valdusfirma kaudu on omanik Henkel Central Eastern ­Europe GmbH (Austria)

9. Statoil Fuel & Retail Eesti AS 83 888 000
tegevusala: mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus
omanik: Statoil Fuel and Retail ASA (Norra)

10. Molycorp Silmet AS 83 235 097
tegevusala: muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine
omanik: Molycorp Minerals LLC (USA)

11. Enics Eesti AS 80 687 124
tegevusala: trükkplaatide tootmine
omanik: Enics AG (Šveits), kelle enamusaktsiate omanikuks on Soome investeerimisfirma Ahlström Capital Oy.

12. MBR Metals OÜ 78 432 629
tegevusala: metallide ja metallimaakide hulgimüük
omanik: Denis Treštšalov 50% ja Ilja Treštšalov 50%

13. Formus Baltic OÜ 76 421 010
tegevusala: arvutite ja tarkvara hulgimüük 
omanik: Boardwell Limited (Hongkong) 77,92% ja Dmitri Nov­gorodtsev 22,18%

14. Toyota Baltic AS 76 287 159
tegevusala: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük
omanik: Toyota Auto Findland OY (Soome)

15. Eesti Energia Õlitööstus AS 72 521 000
tegevusala: puhastatud naftatoodete tootmine
omanik: valdusfirma kaudu on omanik riik (rahandusministeerium)

16. Estonian Cell AS 65 368 628
tegevusala: paberimassi tootmine
omanik: Heinzel Holding GMBH (Austria)

17. Ensto Ensek AS 60 005 864
tegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine
omanik: Ensto OY (Soome)

18. Novotrade Invest AS 59 915 135
tegevusala: muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
omanik: Evgeniy Erofeev (50%) ja Sergei Volžinski (50%)

19. Saurix Petroleum AS 58 080 754
tegevusala: muu vedel- ja gaaskütuse jms hulgimüük
omanik: CNP Investments N.V. (Hollandi Antillid) 80%

20. Eastman Specialties OÜ 58 032 000
tegevusala: muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
omanik: Eastman Chemical Luxembourg Holdings 3 S.a.r.l

  • Metoodika

Ekspordi TOPi ettevõtted on reastatud 2012. aasta ekspordikäibe alusel. 2013 andmeid ei olnud veel kätte saada, sest aasta-aruanded esitatakse 30. juuniks.
Andmed kogus ja töötles Äripäeva tellimusel Krediidiinfo.
Tabelit saab töödeldaval kujul osta Äripäeva infopangast Agent.

Allikas: Krediidiinfo

 

Tasub teada

  • Üllatajad – Eesti vili ja tehnika Araabiasse

Huvitavad leiud kasvanud ekspordist
Nisu ja meslini eksport Iraaki kasvas eelmisel aastal 16,1 mln euroni ehk üle 50 korra, moodustades kolmandiku nende kaupade väljaveost. Iraagi eksporditähtsus kasvas mullu 0,13%ni.
Odra eksport Saudi Araabiasse kasvas ligi viis korda, 23,8 miljoni euroni, mis moodustab 70% Eesti odraekspordist.
Tõste-, siirde- ja teisaldusmehhanismide osade väljavedu kasvas 11,3 mln euro võrra, 11,3 mln euroni.
Telefonide müük kasvas 9,1 mln euro võrra, 9,1 mln euroni. Tänavu veebruaris müüdi Saudi Araabiasse telefone ligi 600 000 euro eest.
puidutselluloosi müük Lõuna-Koreasse kasvas 30 korda, ulatudes 6,1 miljoni euroni.
11 korda ehk 13,6 mln euroni kasvas rauast või terasest metallkonstruktsioonide väljavedu.
Aafrika riigid Angola ja Ghana paistsid silma suure kasvuga – väljavedu neisse kasvas vastavalt 2,5 ja ligi 20 korda, 28,4 ja 17,8 mln euroni. Riikidesse müüdi kütuseid ja õlisid.

Allikas: Statistikaamet

 

Taust

  • Aasta alguse languse tõi statistika

2014. aasta kahe esimese kuuga kahanes eksport 13%.
Jaanuari 20%-lise languse taga oli aastatagune kõrge võrdlusbaas, kui toimus laevade vahetus Eesti ja Soome vahel.
Veebruaris aeglustus langustempo 4%-le ja eksport kasvas eelmise kuuga võrreldes.
Nõrkuse taga on oluliste ekspordipartnerite majanduse ­oodatust aeglasem taastumine, Venemaa ja Soome majanduse madalseis. Eksporti Rootsi kahandasid enim mobiilsideseadmed, millel oli mullu kõrge võrdlusbaas.
Eksport Leetu kahanes elektri müügi lõppemise tõttu.
Euroopa Liidu majandusaktiivsus on kasvamas ja välisnõudlus taastub aasta teisel poolel.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 

 

Kommentaar

  • Väikefirma vaadaku peavoolust kõrvale

Maris Lauri, majandusanalüütik ja peaministri nõunik
Eesti majandusele oleks hea, kui me vaataksime ka mõnevõrra kaugemale tavapärastest eksporditurgudest. Ei saa eeldada, et iga eksportöör, eriti kui tegemist on väiketootjaga, läheb oma kaupu müüma väga kaugetele turgudele ja seal püsivalt tegutsema jääb. Kaugetele turgudele minek on kulukas, ajamahukas ja riskantne, sest me ei tunne neid nii hästi kui lähedasi turge. Kaugemale minek on suuremate ettevõtete või spetsiifiliste tootjate pärusmaa. Muidugi võib ootamatult avanevaid võimalusi kasutada, kuid sealjuures on oluline endale selgeks teha kaasnevad riskid.
Paljudel teistel tootjatel aga tasub mõelda tavapärasest pisut kaugematele turgudele, et asendada Soomet või Venemaad. Eesti ettevõtted võiks rohkem eksportida teistesse ­Euroopa riikidesse, ilmselt leiaks võimalusi nii Saksamaal, Kesk-Euroopas kui ka Vahemere maades.
Ekspordi kasvatamiseks on siiski kõige olulisem, et Eesti ettevõtted suudaksid liikuda tootmis- ja tarneahelas ülespoole, toota ja müüa kallimaid kaupu, olla lähemal lõpptoodangu turustamise juures. Meie tootmine läheb kallimaks, sest tööjõudu jääb vähemaks ja palgad tõusevad.

  • Töötajate puudus sunnib efektiivsemaks

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist
Ebakindla välisnõudluse tõttu on ettevõtjate käibe kasvu ootused sel aastal mullusest tagasihoidlikumad. Jätkuva spetsialistide nappuse juures loodavad ligikaudu pooled ettevõtted kasvatada käivet eelkõige efektiivsuse suurendamisega.
Kui möödunud aastal kavandas investeeringuid 73% tööstussektori ettevõtetest, siis tänavu plaanib ennekõike efektiivsuse kasvatamise eesmärgil investeeringuid 90%.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanib tänavu käivet kasvatada kaks kolmandikku ettevõtetest, oodates käibe kasvuks keskmiselt 5,2%. Aasta varem ootas käibe kasvu pea 80% tööstusettevõtetest ning kasvuootus oli üle 8%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2014, 19:35
Otsi:

Ava täpsem otsing