Austraaliat tabas dividendisadu

08. mai 2014, 07:55

Eelmisel aastal maksid Austraalia ettevõtted täiendavalt 3,4 miljardi kohaliku dollari ehk ligi 2,3 miljardi euro eest dividende. Eesti pangad aga Rohelisse Mandrisse ei usu.

Lincoln'i analüüsimaja tegevjuht Elio D'Amato märkis Austraalia päevalehele Sydney Morning Herald, et dividendidesse investeerimisest on menukaks muutunud just viimase kahe aasta jooksul. Suurim dividendide kasv tuleb väljaande teatel kaevandusosakutelt.

Mõõna ei paista

Varahaldusega tegeleva Ausbil Investment Managementi portfellihaldur John Grace ütles, et tööstusettevõte keskmine väljamakse suhe on jõudnud 70 protsendini kasumist ehk 10% enam normaaltasemest. Sellele vaatamata ei usu analüütikud lähiaastail dividendimaksete langusesse. Pigem vastupidi. Majandus on hoogustumas ja pärast aastaid kestnud kulude kärpimist voolab lisatulu müügilt otse kasumisse.

Kuna rööbiti väljamaksete suure osakaaluga on ülimadalad ka intressimäärad, siis ei saa kasumile mõnda aega saatuslikuks ka ettevõtete omainvesteeringud. Samuti pole kõrge firmade laenukoormus. "Ettevõtete finantsvõimendus on rekordmadal," rõhutas Grace.

Sydney Morning Heraldi hinnangul on kõige paljulubavam Austraalia dividendi maksja kaevandamise ja tsiviilehituse teenuseid pakkuv NRW Holdings, mille puhul usutakse dividendi kasvu praeguselt 8%lt 8,9%le. Isegi kängurude maa juhtiv telekommunikatsiooniettevõte Telstra on pärast pikka pausi dividendi tõstnud. Tõsi, seni vaid poole sendi võrra.

Üksjagu kriitikat madalate dividendide eest on pälvinud maailma suurim kaevanduskompanii BHP Billiton. Samas kasutab firma progressiivset dividendipoliitikat, mis tähendab, et iga dividendimakse on eelmisest kõrgem või jääb sellega vähemalt samale tasemele, kusjuures ettevõte peab arvestust USA dollarites ega ole sõltuvuses viimaste aastatega tublisti kukkunud Austraalia dollarist. Aastaga on dollar USA dollari vastu nõrgenenud 9,58% ja euro vastu 15%.

Viimase kümnendi jooksul on BHP maksnud iga osaku kohta 777 dollarit dividende. Telstral on samal perioodil ette näidata 263 dollarit dividende aktsia kohta. Et aktsiahinna kukkumise eest kaitset pole, ei maksaks kõiki dividende ühte korvi siiski usaldada.

Dividendipidu pankades

Kõrgeid dividende pakuvad ka Austraalia suurimad pangad. Näiteks on Commonwealth Bank tõstnud oma dividendi 12 protsendile. Pankade keskmine tootlus jääb 4,6-6,6 protsendi vahele. Analüüsimaja Morningstar aktsiainvesteeringute juht Andrew Doherty ütles, et dividendid kasvavad käsikäes kasumi kasvuga, mis küll lähiaastail arvatavasti veidi langeb.

Samuti võib pankade dividendihooaeg pakkuda veidi enam kui aasta kohta kuni 13% tootlust. Tuleb lihtsalt osta panga aktsiaid vahetult enne dividendide väljakuulutamist ja hoida neid 13 kuud, saamaks osa kolmest väljamaksest. Tõsi, pankade aktsiad pole odavate killast.

Analüütikute hinnangul jätkavad pangad kõrgete dividendide maksmist. Morningstari  aktsiauuringute juht Peter Warnesi kinnitusel on vähemalt seni pankade osakud end õigustanud, kuna nende vara on laenud, mitte näitkeks kinnisvara, nad on konservatiivsed ega tee seega üldjuhul mõistusevastaseid käike ka dividendide osas.

Eesti pangad Austraaliasse ei usu

LHV pressiesindaja Priit Rum tunnistas, et Austraalia aktsiatesse pole praeguse seisuga ükski panga poolt välja valitud indeksfond või ETF investeerinud ning Maailma Aktsiate Fondi varade hulgas Austraalia väärtpabereid ei ole.
SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas tõdes, et Austraalia-spetsiifilisi investeeringuid ei ole ka SEB panga fondides. Konkurentidest ei erine Swedbank, kes pole samuti Rohelise Mandri aktsiatesse sentigi paigutanud.

Kui keegi peaks soovima siiski oma raha Austraalia börsile viia, oleks Priit Rumi hinnangul kõige mõistlikum kaubelda USA-s noteeritud fondi EWA ehk Ishares MSCI Australia kaudu. "Otse saab Austraaliat kaubelda LHV Trader'i kauplemisplatvormi kaudu, kuid selle võimaluse populaarsus on minimaalne," tunnistas ta.
Austraalia dividenditootlus maailm parimate seas

Samal ajal on Austraalia juhtiv aktsiaindeks S&P/ASX 200 tänavu 5458 punkti juures ehk kuue aasta kõrgeima taseme lähistel alates 2008. aasta juunist, mil see näitaja oli vaid poolteist protsendipunkti kõrgem.

4,3% dividenditootlusega on S&P/ASX 200 indeks suurte turgude seas parima ajaloolise tootlusega. Selleks aastaks prognoositakse tootluse kasvu 4,4% ja 2015. aastaks juba 4,7%. Indeksi hinna ja kasumi (P/E) suhe on 17,4, mida võib pidada pigem kalliks.

Austraalia dividendiaktsiatesse investeerides tuleb ka silmas pidada, kas need on frankeeritud või mitte. See tähendab, et osaliselt maksab dividendilt tulumaksu selle väljastanud ettevõtte. Tegemist on meetmega, mis välistab dividendide topeltmaksustamise.

KOMMENTAARID:

Ennustajad eksivad
Sir Arvi Hillar Parbo,Eesti päritolu Austraalia mäeinsener ja tööstur
Kahjuks ei ole minul mingeid kvalifikatsioone ei maailma ega Austraalia majanduse tuleviku ennustamiseks. Minu mulje on, et eksperdid, kes seda teevad, on harva midagi kaugemas tulevikus õigesti ette näinud. Investeerimise nõuandjatel on Austraalias seaduslik vastutus ja selleks peab olema registreeritud. Mina ei ole nende hulgas. Kui keegi Eestis tahab siin investeerida, siis on kõige parem erialaliste nõuandjatega otseühendusse astuda, nii börsiinvesteeringute kui ka otseinvesteeringute asjus.

Mitte ainult kaevandustööstus vaid ka üldine Austraalia majandus ja, tänases globaalses maailmas, kogu maailmamajandus on sellest, mis Hiinas juhtub, tugevalt mõjutatud. See on aga ainult üks küsimus, peale selle on veel mitmeid teisi. Kõige suurem probleem on see, et hiljutine suur ülemaailmne finantsikriis on ikka veel lahendamata. Valitsuste poolt raha trükkimisega, eriti USAs ja Jaapanis, on olukord ajutiselt stabiliseeritud, aga see ei saa igavesti kesta. Ma ei tea kedagi, kes teaks ette kuidas ja millal see olukord võiks kunagi lõplikult laheneda.

Mis Austraalias tulevikus juhtub on nende suurte küsimuste väikene osa. Järgmise kümne või paarikümne aasta kohta võib minu arvates julgelt ennustada, et seda on võimatu ette ennustada. 1990. aastate lõpul ületas mineraalide pakkumine tugevalt nõudmise, nende hinnad olid ajaloolises madalseisus ja kaevandustööstust peeti uue tehnoloogia ajastul ajast ja arust läinuks. Paljude ekspertide arvates ei olnud sellesse mõtet investeerida. Viis aastat hiljem oli Hiina arengu tõttu nõudmine kõrgpunktil ja hinnad kõrgemad kui kunagi varem. Kus on need, kes seda ette ennustasid?

Austraalial tume tulevik
Kaius Kiivramees, LHV portfellihaldur
Austraalia majanduse väljavaated on halvad, väga halvad. Austraalia majandus sõltub suuresti nende poolt eksporditavate toormete hindadest: kui toormehinnad tõusevad, investeeritakse uutesse kaevandustesse, kui toormehinnad langevad, siis esialgu üritatakse tühimikku täita suuremate mahtudega, aga lõpuks, kui hinnad on oluliselt langenud, hakatakse tootmist piirama.
Väljavaated on halvad kuna Austraalia peamised ekspordiartiklid on kaevandustooted nagu rauamaak ja süsi.

Peamine eksporditurg on Hiina ja sellest saavad hetkel kõik probleemid alguse.
Hiina on viimase kümnendi jooksul tugevalt üleinvesteerinud kinnisvarasse, infrastruktuuri ja kõige selle ehitamiseks loodud tootmiskapatsiteeti. Viimased viis aastat on ehitus toimunud peamiselt laenude abil.

Kohalikud omavalitsused on müünud maad kinnisvaraarendajatele, omavalitsused on saadud tuludele lisaks võtnud võlga ja investeerinud infrastruktuuri. Praeguseks on 48% kogu Hiina SKP-st investeeringud, mis jaguneb laias laastus kolmandikeks kinnisvara, infrastruktuur ja tootmisvõimsus. Viimase kümne aasta investeeringute buum on viinud olukorda, kus tarbitakse üle 50% kogu maailma rauamaagist, peamine rauamaagi eksportija Hiinasse on aga Austraalia.

Hiina krediiditurg on ülekuumenenud, ettevõtete võime võlga teenindada on halvenenud viimase aastaga oluliselt, mis on taolise laenuralli kõige ohtlikum signaal. Kinnisvaraturg on ülekuumenenud ja arendajad on uusarenduste hindu langetama hakanud. Hiina on viimase aasta jooksul üritanud hakata tegelema ohuga, mida selline investeeringutel põhinev krediidikasv kaasa võib tuua, tõmmates investeeringutele pidurit. Üritatakse majandust investeeringutelt suunata rohkem sisetarbimisele, kuna praegune mudel ei ole jätkusuutlik (laenatakse raha ja valatakse selle eest betooni). Samas muud moodi tegelikult ei osata, kui majandusnumbrid vähegi alla tulevad, satutakse paanikasse ja proovitakse jälle sama vana mudelit, selle asemel et teha majanduses pikas perspektiivis vajalikke fundamentaalseid reforme.

Lõpptulemuseks on Hiina laenul põhinenud investeerimisbuumis kaks lõppmängu varianti, kas nn orderly rebalancing või hard landing. Mõlemal juhul väheneb Hiina nõudlus Austraalia toormete järele nii olulisel määral, et Austraalia majandus peab end omakorda toormeinvesteeringute pealt sisetarbimise peale ümber kujundama. Kõik need protsessid võtavad aga pikalt aega, aga nii positiivse kui ka negatiivse Hiina stsenaariumi korral on suurim kaotaja Austraalia, kes kogu oma majandusmudeli täna on suurelt Hiina laenu-toormebuumile üles ehitanud. Austraalia dollar on jätkuvalt ligi 20% ülehinnatud, aga võimaliku kohanemise käigus ei liiguta üldjuhul õiglase väärtuseni, vaid oluliselt alla selle. Seega ainuüksi läbi valuuta on Austraalias kukkumisoht vähemalt 20%, pigem 30%.

Kohalikud pangad on potentsiaalne riskikoht. Toormemullist tulenev rikkus on muutnud riigi kinnisvara üheks maailma ülehinnatuimaks, selle trendi pöördumisel saavad olema negatiivsed mõjud kohalikule pangandusele, kes lisaks kinnisvarale on täiesti avatud kaevandusfirmade maksevõimetuse riskile, mis võib juhtuda kui toormehinnad edasi kukuvad, mida rauamaagi hind arvatavasti teeb, kuna tootmismahte on suurendatud väga olulisel määral.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2014, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing