Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vähenevad toetused langetavad kasumit

09. mai 2014, 00:00

Mullu aitas piima kõrge kokkuostuhind piimatootjail kasumit-käivet kasvatada, sel aastal teevad vähenevad toetused ja langevad sealiha­hinnad põllumeestele muret.

Piima ja veiseliha tootmise ning tõuveisekasvatusega tegeleva Kuivajõe Farmer OÜ eelmise aasta müügitulu kasvas 13%, puhaskasum kasvas 60%. Ettevõtte juhi Urmas Põlluaasa sõnul tõi oodatust parema tulemuse aasta teises pooles kõrgele kerkinud piima kokkuostuhind.

Põlluaasa kinnitusel oli aasta algus mullu keeruline, sest sisendite hinnad olid kõrged. Teisel poolaastal aitasid peale kasvava piima kokkuostuhinna ka rapsi ja maisi sisendite hinnad, mis alanesid Põlluaasa sõnul koguni kümnete protsentide kaupa.

Palgad tõusid. Eelmisel aastal kasvas Kuivajõe ­Farmeri töötajate palk 14,5%. Keskmine töötajate arv oli 23, kuupalk 828 eurot. Sel aastal nii suurt palgakasvu Põlluaasa sõnul oodata pole. “On ­olnud ka hetki, kus oleme palkasid langetanud. Eks see valus on, aga põllumajanduses on inimesed sellega harjunud,” märkis ta. Tema sõnul on Kuivajõe Farmeri eesmärk olnud ettevõtte head käekäiku ka töötajatega jagada. “Kui aga ettevõttel läheb kehvemini, läheb kahjuks ka inimestel halvemini,” nentis Põlluaas.

Praeguseks on piima kokkuostuhinna tõus peatunud ja käes langus. “Hea aeg näitab möödumist ja eks see paneb natuke piduri peale ka investeerimissoovidele,” ütles ta. Sel aastal on juurde soetatud tehnikat, samuti püütakse valmis ehitada 500 lehma mahutava lauda teine pool. Praegu on ­Kuivajõe Farmeril 632 lehma.

See aasta jääb Põlluaasa sõnul tagasihoidlikumaks. Lisaks langevale piima hinnale viivad kasumit allapoole vähenevad põllumajandus­toetused. “Prognoosimine on nii tänamatu tegevus. Öeldakse, et sea kõrged eesmärgid, aga kui lõpuks eesmärgid ei täitu, on pettumine suurem,” märkis Põlluaas.

Tänavu on Kuivajõe Farmeri käekäik jäänud mullusele tasemele. Kui järgmisel poolaastal drastilisi langusi ei tule, jääb Põlluaasa sõnul kasum mullusest umbes 100 000 eurot väiksemaks. “Meie kasuminumbrite sees on ka põllumajandustoetused, mis numbrit ilusamaks voolivad. Tänavu vähenevad aga toetused 50–60 protsenti, võib-olla rohkemgi,” rääkis ta.

Langev sealiha hind tegi pahandust. Põllumajandusettevõtte Kaavere Agro OÜ kasum kukkus mullu 90%, languse taga oli talivilja ikaldumine ja sealihahinna langus maailmaturul. Müügitulu vähenes samas 19,4%. Suure langusprotsendi taga on ka edukas 2012. aasta, mil kasum kasvas aastaga 69%, ligi miljoni euroni. Ettevõtte juhi Meelis Marmori sõnul oli ülemöödunud aasta teravilja saagikuselt ideaalne, samuti oli teravilja hind läbi aegade kõrgeim. Marmori sõnul võib rahul olla, sest mullu jäädi kasumisse.

Suure languse taga seisnud sealihahind on aga sellelgi aastal kukkunud. Nimelt on Marmori sõnul Venemaa kehtestatud Euroopa liha impordikeeld tänavu elussealiha hinda langetanud juba 10–15%. See aasta ongi alanud keskpäraselt. Sealiha hind on küll madal, kuid see-eest on saavutatud peaaegu maksimaalne seatootmismaht. “See peaks suurendama käivet umbes 25%,” ütles Marmor. “Kuna taliviljad ei ikaldunud, siis loodame käibe kasvu ka teraviljakasvatusest. Kõik oleneb muidugi sügisestest teraviljahindadest ja ilmastikust suvel.”

Kaavere Agro tööjõukulud suurenesid mullu 21%, põhjuseks oli hindade üldine tõus ja palgasurve põllumajandussektoris. Marmori sõnul on palgasurvet tunda praeguseni. Ettevõte planeerib aga igal aastal palku tõsta inflatsiooniga samas määras. Keskmine palk tõusis 17,8%, 759 ­euroni kuus. Töötajaid oli mullu 20.

Tõrked kliendiga kukutasid kasumit. Taime- ja loomakasvatussaaduste tootmisega tegeleva Puurmani Põllumajandusühistu müügitulu lvähenes mullu minimaalselt. Tõrked rapsiostjaga tõid kaasa aga kasumi kukkumise ligi 30%. Nüüdseks on raha kätte saadud. Ettevõtte keskmine töötajate arv mullu oli 76, palk tõusis 6%, olles 592 ­eurot kuus. Tänavu on keskmist palka tõstetud 7 protsenti. Ettevõte maksis omanikele ka 6890 ­eurot dividende. Ühistu juhi Ene Esnari sõnul on ettevõttel küll paremaid aastaid olnud, kuid üldiselt polnud eelmisel aastal viga. “Ootasime pisut paremat tulemust, aga mitte oluliselt,” märkis ta.

Vähenenud toetused seavad kasvule piire. Käesoleval aastal Puurmani ühistu suurt kasvu ei ­oota, vaid loodab saavutada samad tulemused, mis möödunul aastalgi. “Siiani on läinud rahuldavalt, kuid aasta lõppu ei oska ette ennustada,” ütles Esnar. Kasumi kasvule annab hoobi põllumajandustoetuste märkimisväärne vähenemine. Näiteks jäävad sel aastal Puurmani ühistul saamata nii piima-, looma- kui ka otsetoetused. “Jääb vaid keskkonna oma, seega on toetusi pea poole vähem, kui seni oleme saanud,” rääkis ta, lisades, et toetusi kavatsetakse vähendada veelgi. Esnar säilitas siiski positiivse meele, öeldes, et kui toodangut jätkuvalt hinnatakse ning piima- ja vilja kokkuostuhinnad ei lange, siis rabeleb ettevõtte välja. “See kuu on aga piima hind mõne sendi juba allapoole läinud,” nentis ta, lisades, et kevaditi hinnad tavaliselt langevadki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2014, 20:04
Otsi:

Ava täpsem otsing