Erisoodustus paneb ettevõtja vassima

12. mai 2014, 00:00

Probleeme erisoodustusmaksuga vähendaks see, kui ettevõtted maksu mõiste endale korralikult selgeks teeks, leiab maksu- ja tolliamet.

Ameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul põhjustab erisoodustusmaks lõputuid vaidlusi. Keeruline on leida kuldset keskteed, mis kõiki osapooli täielikult rahuldaks. Näiteks tekitab tema sõnul paljudes meelehärmi, kui seaduses on jäetud tõlgendamisruumi ja pole konkreetselt määratud, mis kuulub erisoodustusmaksu alla ja mis mitte. Kui aga muuta seadus konkreetsemaks, tulevad Liivamäe sõnul etteheited, et tingimused on liiga jäigad ega võimalda kohanduda konkreetsete olukordadega.

Liivamäe ütlust mööda tekitavad nurinat näiteks lähetuse kolme tunni reegel ja autokulude hüvitamisel ettenähtud piirmäärad. “Küsitakse, et mul kulub kolme tunni asemel kolm tundi ja kümme minutit, miks see siis erisoodustusmaksu alla kuuluda ei võiks?” selgitas ta reedel Äripäeva korraldatud erisoodustusmaksu seminaril.

Maks peaks motiveerima. Liivamäe sõnul on eraldi probleem arusaamatus, miks erisoodustusmaksu üldse vaja on. Otsene eesmärk on töötaja motiveerimine, kuid Liivamäe sõnul ei pruugi mingi kulu hüvitamine alati olla kõige tõhusam motiveerija.

Ta tõi näite CV Keskuse Eesti parima tööandja valimise uuringust. “Selle aasta parimate tööandjate alluvate käest küsiti, mida nad töökoha juures hindavad. Välja toodi kindlustunnet, organisatsiooni head mainet, inimlikku suhtumist töötajatesse, karjäärivõimalust ja paindlikku töökorraldust,” rääkis ta. “Ükski neist ei lähe ju erisoodustusmaksu alla. Rohkem hinnatakse inimlikke väärtusi kui mingi kulu kinnimaksmist.”

Liivamägi märkis, et kui ettevõtjad ja raamatupidajad teeks erisoodustuse mõiste endale korralikult selgeks, jääks ära palju küsimusi ja probleeme. Tema sõnul on erisoodustusmaks mitte­rahalises vormis palk, teisisõnu tööandja kulutus alluvale, kes saab hüvitise rahalisse väärtusesse ümber hinnata. Oluline on lähtuda töövõtja vaatevinklist, mis tähendab, et kui töötaja ei saa ülemuse tehtud kulutusest justkui palka, pole tegu ka erisoodustusega.

Spordiklubi – ärifilosoofia konsultatsioon. Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht ütles, et erisoodustusmaks pole nii läbipaistev, kui võiks olla. Näiteks on tavaline, et ettevõtjad märgivad lillede ja veini ostmise ruumi dekoratsiooni alla. Kohvi, tee ja suhkur esitatakse tihti pabertarvete nime all, sest erinevalt jookidest ei kuulu kontoritarbed erisoodustusmaksu alla. Krachti sõnul on näiteks spordiklubi pääset aruannetes nimetatud lausa ärifilosoofia konsultatsiooniks.

EVEA juhi sõnul võiks erisoodustusmaksu seadus olla konkreetsem, et motiveerida ettevõtjaid ausamalt käituma. Praegu peab ettevõtja töötajatele tehtud soodustustelt tasuma nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu. Kui erisoodustuse sisu on käibemaksuga maksustatud kaup või teenus ja sisendkäibemaks on maha arvutatud, tuleb ettevõtjal maksta ka käibemaks.

“Lugesin Äripäevas ilmunud Urve Palo kirglikku arvamuslugu, milles ta kirjutas, et erisoodustus pärsib ettevõtlust. Nüüd, kus Palo on üks majandusministritest, võime loota, et äkki hakkab midagi muutuma,” märkis Kracht.

Krachti sõnul on erisoodustuste eesmärk tööandjaid motiveerida, kuid praegune olukord mõjub ettevõtjaile raskelt. “Tahame hirmsasti teha kõike nii, nagu tehakse Euroopas ja arenenud maades. Meil aga pole keskmine palk 4000 eurot nagu Taanis,” märkis ta, lisades, et loomulikult saaks nii kõrge palga juures teha igasuguseid trikke erinevate teenuste ja hüvede, näiteks sõiduautode maksustamisel.

Leebem seadus võiks viia majanduskasvuni. Kui erisoodustusmaksu seadus poleks nii range, saaksid ettevõtjad Krachti sõnul rohkem panustada töökeskkonda, poleks hädas tööjõu liikuvusega ja saaksid tegeleda ettevõtte kasvatamisega.

Samuti laseks leebem seadus palku tõsta, tänu millele suureneks nii sisemaine nõudlus kui ka käibemaksu laekumine, mis omakorda toetaks majanduskasvu, leidis Kracht.

 

Kommentaar

  • Riigisektoris tuleks erisoodustusmaks ära keelata

Lasse Lehis, Maksumaksjate Liidu juhatuse liige
Erisoodustusmaksu süsteemi üle peaks pigem rõõmu tundma. Nentimist vajab siiski mõne olukorraga kaasnev topeltmaksustamise probleem. Eriti kaasneb see just üksikute töötajate lõikes, kui tuleb mängu rahvusvahelisuse aspekt.
Mis puudutab kirgi kütvat sõiduautode maksustamise probleemi, siis tegi maksumaksjate liit koos EVEAga Äripäevas arvamusloos ettepaneku, et avalikus sektoris tuleks erisoodustus ära keelata ja asendada palgatuluga.
Ettepaneku järgi ei makstaks riigiasutuste kasutada olevate autode eest, mis on ostetud maksumaksja raha eest, juurde veel täiendavat maksu, mis tuleks samuti maksumaksja rahakotist.
See tähendab, et kui härra majandusminister ütleb, et ametiautodega tehakse 90% erasõite, siis võiksid ametnikud ka 90% kogu sõitudest maksta kinni oma palgast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. May 2014, 19:55
Otsi:

Ava täpsem otsing