Juhtide palgast ei tee saladust vaid osa riigifirmasid

Eestis on tavapärane, et eraettevõtted ei avalda palku, seda piirab ka töölepinguseadus. Kuid avalikus sektoris, kus kasutatakse maksumaksja raha, oodatakse selgust ja läbipaistvust. Ometi puudub alates sellest aastast ülevaade, kui kõrgelt hinnatakse riigi äriühingujuhtide tööd, sest täielikult muudetud korruptsioonivastane seadus ei kohusta enam isikupõhiselt makstud tasu suurust näitama. Samuti saab nüüd palka avalikustada vaid töötaja nõusolekul.

Ministeeriumid on aastaid kogunud andmeid enda haldusalasse jäävate äriühingute juhtide palkade kohta ja need oma kodulehel koos ametnike palkadega avaldanud. Eeskujulikku andmebaasi pakkus eelkõige majandusministeerium, kelle haldusalasse kuulub enim riigi­firmasid.

Kui Äripäev uuris, millal mullused tasud avaldatakse, selgus, et seda ei tehtagi, sest ministeerium neid andmeid enam ei kogu, just seadusemuudatuse tõttu. Palgainfot on lootust saada vaid siis, kui ettevõtteilt endilt küsida.

Kui kohustust pole, siis ei avalda. Väike osa ettevõtteist oli seadusemuudatusele vaatamata värsked palgaandmed oma kodulehel avaldanud – näiteks Eesti Energia, Riigi Kinnisvara ja RMK. Saatsime päringu 24 firmale ja soovitud vastuse saime 11st. Ülejäänud teatasid juhtide tasud koondsummana või ei vastanud üldse, kahel juhul ei olnud ettevõtte majandusaasta veel lõppenud ja kokkuvõtted olid tegemata.

Eesti Posti pressiesindaja saatis koondsumma, kuhu oli sisse arvestatud ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete ning divisjonide ja tütarettevõtete juhtide tasud. “Alates sellest aastast ei ole meil seadusest tulenevalt alust ilma inimese nõusolekuta konkreetsele isikule makstud summasid avalikustada,” põhjendas pressiesindaja. Palve peale küsida firma kolmelt juhatuse liikmelt nõusolekut palga avaldamiseks tuli vastus, et ta on andnud juba kogu võimaliku info.

Eleringi kommunikatsioonijuht viitas aasta­aruandes märgitud töötasude kogusummale ja lisas samuti selgituse: “Isikute kaupa palgainfot enam seoses seadusemuudatusega riigile kuuluvad ette­võtted avaldama ei pea.” Küsimusele, kui suur oli vaid juhatusele makstud kogutasu, vastust ei järgnenud. Tallinna Lennujaam esitas andmed sarnaselt Eleringiga, kuid palvele saata eraldi juhatuse tasudele kulunud summa vastas lennujaama kommunikatsioonijuht selgitusega, et tahaks seda küll teha, kuid teema tundlikkuse tõttu ta pigem täpseid numbreid ei ütleks.

Avalik raha ei lase palgast saladust teha. Juhatuse töötasust ei teinud saladust Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld, kes leidis, et kuna ettevõte kasutab avalikku raha, pole alust palgaandmeid varjata. “Olen muutusest teadlik, aga pole põhjust midagi häbeneda,” ütles ta.

Vatsfeld ei kiitnud heaks, et avalikustamisest loobuti, kuid märkis, et mõistab otsust. “Tihti on tasude kajastamine tendentslik, infot ei kirjutata lõpuni lahti ja seda hakatakse meelevaldselt tõlgendama. See toob riigi äriühingutele avalikes suhetes pigem kahju kui kasu,” ütles ta. Vatsfeld viitas meediast tulevale anonüümsele kriitikale, kust jääb kõlama suhtumine, nagu ei tehtaks riigi äriühingutes tööd. “Ma ei tea, millisest ettevõttest konkreetselt selline renomee on tulnud,” ütles ta ja lisas, et sellise suhtumise asemel ollakse valmis pigem kannatama süüdistusi suletusest.

Justiitsministeerium viitas, et püüavad korruptsiooni ennetamisel järgida proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtet ning ametiisikute sissetulekute valimatu avaldamine pole põhjendatud.

Ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Kalmet ütles, et on nõus avalikkuse huviga teada saada, kui suurt tasu riigifirmad juhtidele maksavad. “Samas on ka ametiisik inimene ja tal on õigus privaatsusele, sh tema majandusliku olukorra ja tulude osas. Seadus peab võimaldama tõmmata piiri nende huvide vahele. Kuna sissetulekute avaldamine ei võimalda hinnata korruptsiooniohtu nende isikute puhul, kelle privaatsust selliste andmete avaldamine riivab, oleks sellise meetme säilitamine olnud abstraktne. Sellepärast jäi üldine sissetulekute avaldamise nõue uuest korruptsioonivastasest seadusest välja,” selgitas ta.

 

Eesti Metsataim Tõnu Reim, juhatuse esimees 2481; 28Jukka Aulis Nerg, juhatuse liige 200; 0alustas tööd 01.12.13

Eesti Energia Sandor Liive, juhatuse esimees 15 219; 21Margus Kaasik, juhatuse liige 10 222; 19Raine Pajo, juhatuse liige 10 239; 19Margus Rink, juhatuse liige 10 170; 17

Saarte LiinidVillu Vatsfeld, juhatuse esimees 3805; 18juhatuse esimees alates 08.06.12

Peeter Oopkaup, juhatuse liige 3120; 42012. aasta lõpus maksti 1 kuutasu kummalegi liikmele. 2013. aastal maksti 2 kuutasu kummalegi liikmele.Kuutasu põhipalgana on mõlemal jäänud samaks: 3200 ja 2880

AndmevaraKalev Truusalu, juhatuse liige 5296; 10

HoolekandeteenusedPiret Lemsalu, juhatuse liige 3592; 10alustas juhatuses 07.05.2012

Maarjo Mändmaa, juhatuse esimees4303; –1Toomas Jõgeva, juhatuse liige 3589; –4

Eesti Keskkonnauuringute KeskusMargus Kört, juhatuse esimees 3737; 8Tarmo Pauklin, juhatuse liige 3206;  8Priit Alumaa, juhatuse liige 3206;  8

VireenRait Persidski, juhataja 2799; 7

Eesti VanglatööstusVoldemar Nellis, juhataja 3250; 3

A. L. A. R. A.Joel Valge, juhataja 2432;  2

Tallinna SadamAllan Kiil, juhatuse liige 6832; 1lisaks sai preemiat 16 297,47

Ain Kaljurand, juhatuse esimees 7940; –1hulgas preemia (19 173,48), mis oli mõlemal aastal sama suur.

Eesti GeoloogiakeskusAivar Pajupuu, juhatuse liige 1908; 1juhatuse liikme tasu ei saanud, maksti arendusdirektori ametikoha eest

Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA)Alan Vaht, juhatuse esimees 4241; 0Priit Enok, juhatuse liige 3548; –1

EVR CargoAhto Altjõe, juhatuse esimees 6500; 0Oskar Kalmus, juhatuse liige 5113;  0Paul Priit Lukka, juhatuse liige 6400; 0

Riigi Kinnisvara ASJaak Saarniit, juhatuse esimees 6298;  02012 puhkusekompensatsioon 203,59

Piia Kallas, juhatuse liige 5953; 02012 puhkusekompensatsioon 1181,75

Elari Udam, juhatuse liige 5953; 02013 puhkusekompensatsioon 1680,95

Estonian AirWade Stokes, juhatuse liige 10 696; –1Jan Palmér, juhatuse esimees 19 776; –8

Eesti LotoHeiki Kranich, juhatuse esimees 5754; –2

RMK Aigar Kallas, juhatuse esimees 7200; –242012 sai lepingu lõppemise hüvitist

Tiit Timberg, juhatuse liige 4451; –352012 sai lepingu lõppemise hüvitist

Tavo Uuetalu, juhatuse liige 4451; –352012 sai lepingu lõppemise hüvitist

 

Seadusemuudatus lubas tasud saladuseks jätta

Eesti Kaardikeskus: koondsumma 59 877,26 eurot

Eesti Liinirongid (ELRON): koondsumma 144 821 eurot

Eesti Post: koondsumma 952 000 eurot – nõukogu liikmete, juhatuse liikmete ja divisjonide juhtide ning tütarettevõtete juhatajate tasud

Eesti Raudtee: palgaandmed avaldatakse koondsummana majandusaasta aruandes, millega saab tutvuda mai lõpus.

Eesti Teed: ei jõutud loo ilmumiseks vastata

Elering: koondsumma 250 000 eurot – juhatuse ja nõukogu liikmete tasud

Kredex Kreediidikindlustus: koondsumma 91 461 eurot

Lennuliiklusteeninduse AS: ei jõutud loo ilmumiseks vastata

Levira: palk tuleb aruandest, mis avaldatakse hiljemalt 1. septembriks

Metrosert: ei jõutud loo ilmumiseks vastata

Tallinna Lennujaam: koondsumma 425 000 eurot

Teede Tehnokeskus: ei avalda, sest ootavad majandusministeeriumi seisukohta

 

Riigifirma töötaja salajane palk

1. aprillist 2014 kehtib korruptsioonivastase seaduse muudatus, mille järgi on oma ametitulud, varad ja huvid kohustatud avaldama selline ametiisik, kelle puhul on see vajalik korruptsiooniennetuse eesmärgist lähtudes.Palgaandmete avalikustamist reguleerivad ka avaliku teabe seadus, mis seab piirid, millised andmed on võimalik teabenõude korras saada, ning riigivara seadus, kus on kirjas, et riigifirmade juhtide tasud avaldatakse aastaaruandes koondsummana ja riigil ei ole kohustust ega alust ilma äriühingu juhatuse liikme nõusolekuta konkreetsele isikule makstud summasid avalikustada.

 

Palkade avaldamine on ainumõeldav

Kutsun kõiki riigiette­võtteid järgima nende suuremate riigiettevõtete eeskuju, kes on oma juhtide tasud avalikuks teinud, nii nagu see on ka seni olnud. Mina arvan, et see on mõistlik, kui riigi kodanikud ettevõtete omanikena teavad, millised on nende ettevõtete juhtide tasud. Ma olen olnud üle kuue aasta ühe riigile kuuluva ettevõtte (Riigi Kinnisvara AS – toim) nõukogu esimees ja meil oli see praktika kogu aeg, et tegime juhatuse palgad avalikuks. Minu meelest on see ainumõeldav asjade käik ja ma kutsun üles kõiki riigiettevõtteid seda eeskuju järgima.