Pomm ettevõtlusele

Muudetud on küll pisiasju, kuid peamised probleemid on jäänud. Muuks kui kelmuseks ei saa nimetada teguviisi, kui neljaleheküljeline seletuskiri asendati 80-leheküljelisega, et varjata: tegelik töö on endiselt tegemata, plaanitava muudatuse mõjuanalüüs puudub ning sellest tulenev tegelik kasu või pigem kahju on välja arvestamata. Seadus võeti vastu ettevõtlusorganisatsioonide tugevast vastusesisust hoolimata, ebaproportsionaalsuse küsimust pole lahendatud.

Et 250 miljoni euro suurusest arvestuslikust maksuaugust 12% kätte saada, pannakse märkimisväärne lisakoormus peamiselt ausatele ettevõtjatele. Kui maksuaugu vähenemisega loodab valitsus saada aastas 30 miljonit eurot lisatulu, siis ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võib täiendav aastane koormus ettevõtjatele ulatuda pessimistlike arvestuste järgi kuni 80 miljonini. Optimistlikel hinnangutel aga “vaid” 30 miljonini, mis raamatupidamislikult tähendab, et tegeldakse tulutu tühivehklemisega. Praeguste teadmiste juures on ilmne, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsus- ja erasektorile on kokku kindlasti suurem kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.

Veel üks nüanss. Seaduse raames tehtava mahuka, kuid mõttetu töö käigus kavatsetakse luua uus superandmebaas, kuhu talletatakse kogu tehingute kohta kogutav info. Maksuamet võib ju kinnitada, et see on hästi kaitstud, aga küsimus ei ole kaitstuses. Sellise andmekogu loomine on ohuks demokraatliku ning isikuvabadusi kõrgelt tähtsustava riigi väärtushinnangutele. Ebaproportsionaalne on ju ka optimism meie andmebaaside kindluse ja kõigi nendega töötavate inimeste lojaalsuse suhtes. Snowden muukis lahti FBI serverid, Aivar Sõerdi vallandasin ma rahandusministrina 2004. aastal maksuameti peadirektori kohalt, sest tema alluvad lekitasid süstemaatiliselt konfidentsiaalseid andmeid ja sorisid põhjendamatult maksuameti andmebaasides.

Kui ettevõtjate arvutused on õiged, siis pannakse kõik ettevõtjad tegema tööd, mille ainus tulemus on kuskil serveris seisev megaandmebaas, mida maksuameti ametnikud saavad imetlemas käia.

Rahandusministri ettepanekud lähtuvad eeldusest, et kõik ettevõtjad on olemuselt kuritegelikud ning nende tegevus suunatud ainult maksupettustele. Reformierakondlased väidavad, et ettevõtjad on nii rumalad, et ei saa aru, et see seadus on nende huvides, kuna aitab kaasa ausale konkurentsile. Kindlasti on seadusel ka positiivne mõju, aga kui ettevõtjad sellest aru ei saa, siis on see mõju ilmselt väiksem kui nende arvates kahjulik mõju.

Probleem ei ole ainult käibedeklaratsioonide eelnõus. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni tekitatav kahju Eesti ettevõtlusele on rohkem kui 100 miljonit eurot aastas. Samal päeval hakkas riigikogu menetlema Reformierakonna järgmist meedet, mis puudutab firmaautodega seotud maksuseadusi ning tähendab ettevõtjatele ligi 50 miljoni suurust lisamaksukoormust. Kompensatsiooniks oma ettevõttevaenulike sammude eest pakutakse ettevõtjate päeva sisseseadmist. Isegi nõukogude ajal nägid kalurid angerjat ka väljaspool kalurite päeva. Kas ettevõtjate päevast saab ainuke päev aastas, mil Reformerakond ettevõtjaid ei kiusa?

Minu soovitus presidendile on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata. Iga terve talupojamõistusega või vähegi ettevõtlik inimene näeb, et see on nagu lihunikunoaga lüpsilehma küljest paremate palukeste lõikamine. On aeg, et Jürgen Ligi teeks oma kodutöö korralikult ära ning paneks lauale mõjuanalüüsi seaduse tegelikust koormusest ettevõtjatele ja mõistlikud ettepanekud maksulaekumise parandamiseks.

Selle mõjuanalüüsi tulemusel võib muide selguda, et seaduse loojad ongi õigel teel. Riskiksime maksimaalselt üheaastase tulude kasvuga, mis on riigieelarve koostamise vea piirides. Aga võime hoida ära kavatsuse lühiajalise ja kaheldava kasu nimel ettevõtlusele kümneteks aastateks pomm kaela riputada. Samuti väldiksime maamiini poetamist isikuvabaduste teele ehk super­andmebaasi loomise.

Küsimus ei ole selles, kas kõnealune seaduseelnõu parandab maksulaekumisi. Kindlasti parandab. Aga enne selle vastuvõtmist peaksime olema kindlad, et selle tekitatav kahju on oluliselt väiksem kui väidetav maksuaugu vähenemine.