Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tugev juht käsitab ametiühingut partnerina
Ametiühingu käsitlemine enda vaenlasena võib ettevõtjale maksta raha ja maine.
Äripäev (08.05) kirjutas Talleggi juhtumi näitel, et ametiühingu tugevus on signaal ettevõtte juhi nõrkusest. Kuigi mitmel konkreetsel juhul võiks selline väide tõele vastata, on tegelikult tegu liialdatud üldistusega. Eestis tegutsevad üpris paljude ettevõtete ja asutuste juures tugevad ametiühingud, ja koostöö ettevõtte juhiga sujub. Transpordisektoris on selline Sebe, logistikasektoris Eesti Post, tervishoius kõik suuremad haiglad.
Nõrkus on müüt. Eestis käibib ametiühingute nõrkuse müüt, mis annab tööandjatele reaalsusest eksitava pildi. Meil on mitmeid maailmatasemel haruametiühinguid, mille töömeetodid ei erine Saksa või Skandinaavia ühingute omadest. Selliseid tuleb aina juurde. Olles uinutatud jutust, et Eestis ametiühinguid ei ole, on kohtumine toimiva ühinguga tööandjale üllatus, ja reaktsioon pole sageli adekvaatsete killast.
Liigagi tihti valitakse vastutöötamise taktika frontaalse vastandumise ja õigusvastase agressiivsusega või lastakse mõnel advokaadibürool endale müüa venitamistaktika teenus. Nõrga ühingu puhul oleksid need käitumisviisid ebaeetilised, kuid tehniliselt toimiks mõnda aega. Ametiühingute keskliit ei poolda nõrkade katsete tegemist tööandjate suunal. Enamasti on kõik sündivad ühingud läbirääkimiste alustamise hetkel juba piisava jõuvaruga. Järelikult on ettevõtjatel otstarbekas riskantsed meetodid unustada ja alustada kohe pikaajaliste tulusate suhete ülesehitamist. See ei hõlma advokaadi saatmist läbirääkimistele enda asemel. Niisugune taktika toob lähiajal kaasa mitmeid väljaastumisi.
Lisaväärtus ärile. Tugevate juhtide stiil on ühinenud töötajaid mitte karta ja käsitleda neid tõhusate partneritena, kes oskavad anda ärile lisaväärtust. Tugev juht loob usaldusisiku ja haruliidu juhtkonnaga enamasti isiklikult hea kontakti ja suhtub tõsiselt signaalidesse, mida need talle annavad. Eriti suuremas, mitme juhtimistasandiga ettevõttes on sellest eriti palju kasu, sest hierarhilisel infopüramiidil kipub olema probleeme kinni mätsiv kõrvalmõju ja tippjuhtidel võivad paljud olulised arengud jääda märkamata.