Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Intervjuu Soome presidendiga

Sirje Rank 12. mai 2014, 09:07

Kriis Ukrainas on tekitanud lääneriikide ja ­Venemaa vahele sügava usaldamatuse, kuid Soome ja Venemaa suhetes ei pruugi sellest palju muutuda, ütles Soome president Sauli ­Niinistö reedel Helsingis oma Mäntyniemi residentsis. “Oleme väike riik suure riigi naabruses ja see on reaalsus.”

Homme võõrustab Sauli Niinistö Helsingis ­Eesti president Toomas Hendrik Ilvest.

“Oleme mõlemad palju kasu saanud,” on Soome presidendi hinnang 10 aastale, mil Eesti on olnud ELi liige. Ettevõtted on vastastikku aktiivsed, Soomes käib tööl 60 000 eestlast, neist 40 000 elab seal alaliselt. Eestis on iga päev keskmiselt 16 000 Soome turisti. Selliste numbritega, nagu omal ajal hirmutasid Soome ametiühingud, et Eestist tuleb Soome 400 000 töölist, “ei ole mina spekuleerinud,” muigab Niinistö.

Soome hoiab Euroopaga ühte.

Kui Soome ise 1995. aastal ELiga liitus, võeti selge suund pürgida Euroopa tuumikriikide hulka. Euroopaga ühtset joont hoitakse ka Ukraina kriisis, ehkki võimalikest majandussanktsioonidest Venemaa vastu oleks Soome üks suuremaid kaotajaid. “Kui räägime ELi positsioonist Ukraina kriisis, järgime ­sama joont,” rõhutab Niinistö.

Kui tõlgendada tuumikut ka kui rahaliitu, siis see on Soomes elava debati teema.

Niinistö tahaks Ukraina kriisi kiiret lahenemist. “Loodan, et ei teki uus külma sõja olukord,” ütleb ta, tunnistades, et lääneriikide ja Venemaa vahel on tekkinud sügav usaldamatus.

Soome riigi suhted Venemaaga ei pruugi sellest siiski palju muutuda. Nii ei anna president Soome ettevõtjatele läheneva Peterburi majandusfoorumi eel mingeid soovitusi, erinevalt Barack Obamast, kes soovitas USA ettevõtjatel minemata jätta. “Ma ei ütle midagi erilist Soome firmadele, sest ma ­tean, et paljud neist osalevad,” ütleb president, kes ise seekord ürituse vahele jätab.

Niinistö ei näe probleemi ka Soome-Vene tuuma­koostöös. Kui ühisprojektis Vene riigifirma Rosatomiga on tagatud Soome investorite enamusosalus, siis küllap uus tuumajaam ka tuleb. Samas toetab ta ELi energialiidu loomist, mis vähendaks sõltuvust Venemaast. Selle osa on ka LNG-terminal Soome lahel. “Peame mõlemaga kiirustama.”

Arutledes finlandiseerumise sõna kasutamist Ukraina kriisi kontekstis, möönab Niinistö, et paljudele soomlastele see ei meeldi. “Ukraina lugu ja Soome lugu oma talvesõjaga on täiesti erinevad.” Kui aga võtta, et nii USA endine välisminister Henry Kissinger kui ka president Jimmy Carteri nõunik Zbigniew Brzezinski  kasutasid terminit näitena, kuidas suure naabriga rahujalal elada, on see pigem positiivne, nendib Niinistö. Sama termini ­kasutust ELi nõrkuse ja otsustamatuse tähistamiseks pole ta isiklikult kohanud.

“Soomel on suhetes Venemaa ja varem Nõukogude Liiduga  alati olnud väga selge seisukoht. Kas see on hea või halb, aga see on alati olnud väga kindel ja väga loogiline. Ja nii tuleb ka jätkata,” ütleb Niinistö. “Ma ei anna hinnangut, kas Euroopa käitumine on Ukraina kriisis olnud selge ja loogiline.”

Kohanemine eurosärgis.

Endine rahandus­minister Niinistö, kes Soome rahaliitu viis, nõustub, et 90ndate majanduskriisiga võrreldes ei ole Soomel enam abi devalveerimisest ega ole ka Nokiat, mis toona oli tõusu alguses. “Seekord saab (kohanemine – toim) olema teistmoodi.”

Ka palju muud on teisiti. Kriis ei ole nii sügav – toona oli töötus 18% ja valitsuse rahaasjad halvemas seisus. Ent toona teiste riikide majandus kasvas, mis aitas ka Soome “august” välja.  “Nüüd on Euroopa majandus  toibumas, kasv on  kiirem kui Soomes. Kui see jätkub, saame jälle loota välisturgude abile,” ütleb Niinistö. Häid märke tuleb juba ka Soomest. Metsanduses, kus aastaid valitses vaikus, plaanitakse jälle suuri investeeringuid.

Presidendi sõnul on oluline ka inimeste meelsus. Sellist valmisolekut pingutada nagu 90ndatel ta praegu ei näe. “Ootan, et iga inimene mõtleks, mida mina oma võimete kohaselt teha saan.”

Mis reformid?

Majanduse kasvuks on  vaja ka head keskkonda. Valitsuse reformikavade suhtes on president aga esialgu äraootav. “Mis reformid?” viskab ta küsimuse tagasi. Neist ei saa enne rääkida, kui eelnõud on parlamendis vastu võetud. “Alles siis.”

President nõustub, et Eesti ja Soome saavad majanduse kohanemise vankrit koos vedada – üks tahab järele jõuda ja teine konkurentsivõimet taastada. IKT ja küberjulgeolek on kindlad koostööalad.

Uut Nokiat, üht suurt imet, Soome aga ei otsi, pigem laiapõhjalist kasvu. President räägib rõõmuga Aalto ülikooli noortest, kes tahavad ettevõtjaks saada. “See on Soomes midagi täiesti uut,” ütleb ta. “Varem mindi ikka Nokia palgale või riigitööle.”

Kasvulootust annavad ka comeback’i tegevad majandussektorid metsandus ja paberitööstus.

Naastes julgeoleku juurde, möönab Niinistö, et Ukraina kriisiga on Soomes toetus NATOga liitumisele kasvanud. Ent Soome panustab ka edaspidi eelkõige oma riigi kaitsevõimekusele ja koostööle NATO ja teiste partneritega – täiesti uus hingamine on koostööl Rootsiga. “Julgeoleku jaoks peab olema oma armee, mida tuleb hoida heal tasemel,” räägib Niinistö, lootes, et ka ELis elavneb arutelu ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast.

Soome president ei nõustu Tallinnas Lennart Meri konverentsil kõlanud väidetega, et Soome ja Rootsi on regiooni julgeolekus nõrgimad lülid, kuna pole NATO liikmed ega saa nii arvestada NATO ressurssidega. “Me peame ennast tugevaks lüliks, kui vaatame oma kaitsejõude.”

Küsimusele, kas vajame rohkem Euroopat, vastab Niinistö, et vajame rohkem Euroopat selle algses tähenduses. “Meil on vaja paar sammu tagasi astuda ja mõelda, miks oli vaja luua Euroopa Ühendus, praegune Euroopa Liit. See oli vajalik rahu hoidmiseks.” Ka vaba liikumise tagamiseks nii inimestele, kaupadele, teenustele kui investeeringutele. “Nüüd on ELi laud täis kõikvõimalikke asju. Rahust palju ei räägita. Nüüd see kindlasti muutub.”

Visioonis näeb Soome president Euroopa Liitu liiduna, kus liikmed rohkem vastutust ja kohustusi jagavad.


Kes on kes

Sauli Niinistö

2012.  aastast Soome Vabariigi 12. president
2007–2011 Soome parlamendi spiiker
2003 Euroopa Investeerimispanga asepresident
1996–2003 Paavo Lipponeni valitsuse rahandusminister, kes viis Soome rahaliitu
1995–1996 justiitsminister
1994–2001 Koonderakonna juht
sündinud 1948 Salos

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2014, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing