Tööõnnetuste arv kasvas

Registreeritud tööõnnetuste arv absoluutarvudes kasvas võrreldes 2012. aastaga 24 juhtumi võrra. Samas tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta 2013. aastal veidi vähenes, 673 tööõnnetuseni (2012. aastal oli 676 tööõnnetust). Tööinspektsiooni andmetel registreeriti enim tööõnnetusi metallitööstuses.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul võib tööõnnetuste arvu kasvu üheks põhjuseks lugeda suurenenud teadlikkust, mida teha, kui on juhtunud tööõnnetus. “Tööinspektsioon on viimastel aastatel tõsiselt tegelenud teavitustegevusega, eesmärgiga vähendada varjatud tööõnnetuste osakaalu. Seetõttu on märgata just kergete tööõnnetuste osakaalu suurenemist, mida varasemalt ehk püüti kas rohkem varjata või ei peetud oluliseks nendest tööinspektsiooni teavitada.”

2013. aastal sai tööõnnetuse tõttu kannatada 2634 meest ning 1546 naist, mis tähendab, et 63% tööõnnetustest toimus meestega (2012. aastal vastavalt 2552 meest ja 1604 naist, meeste osakaal oli 61%). Enim toimus tööõnnetusi 20-29aastaste vanusegruppi kuuluvate meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 50-59aastaste vanusegrupis. Alaealistega toimus 2013. aastal 15 tööõnnetust, kellest noorim oli vaid 16aastane (2012. aastal oli 7 tööõnnetust, kellest noorim kannataja oli samuti 16aastane). Vanim tööõnnetuses kannatanu oli aga 80aastane.

Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti aasta jooksul 20 (2012. aastal 14; 2011. aastal 19). Kõige rohkem esines surmaga lõppenud tööõnnetusi Tallinnas või Harjumaal, kokku kaheksa. Mullu väljaspool Eestit surmaga lõppenud tööõnnetusi ei toimunud.