Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa pangad on muutusteks küpsed

14. mai 2014, 00:00

Ajalehelt Financial Times 2014. aasta julge peale­hakkamise preemia saanud TransferWise’i üks asutajaid Taavet Hinrikus ei usu, et dinosauruspankade elushoidmine Euroopa majanduse kasvule veab. “Pigem panevad Euroopa majanduse liikuma alternatiivsed uued finantsteenused,” arutleb noor ettevõtja (32) firma uue kontori tibukollases toas, kus Euroopa Parlamendi nimetamine tundub kui tervitus teisest ilmast. Hinrikus võõristust ei jaga, märkides, et ta on pigem kurb, et paljud noored demokraatiast kaugenevad ega adu valimiste mõju igapäevaelule.

2002. aastal oli Hinrikus Skype’i esimene palgaline Eestis. Nüüd, mil 10 aastat tagasi välja naerdud internetiülene helistamisteenus on haaranud 40% rahvusvaheliste kõnede turust, ehitab Hinrikus rahaülekannete Skype’i. Ta on veendunud, et viie kuni kümne aasta pärast kuulub pangandus­turust 30–40% uutele tegijatele.

Dinosauruste aeg ümber. Inglismaal, kus Hinrikus pool ajast elab ja töötab, annavad ettevõtetele mõeldud P2P (peer to peer, e.k partnervõrk või võrdõigusvõrk) laenuplatvormile Funding Circle raha juba kohalikud omavalitsused, et see firmadele edasi laenata. Pangad seda ei tee, vastasel juhul kaoksid ettevõtted lihtsalt ära.

“See on näide, kuidas pangandus liigub dinosauruslike pankade kontrolli alt välja,” ütleb Hinrikus, kes on ka ise alustavatele firmadele ingel­investor.

Pangandus on muudatusteks küpse. Hinrikuse meelest võiks Euroopa Liit ka laiemalt majanduskasvu otsida uuele ettevõtlusele soodsat pinnast luues.

“Kipub olema nii, et poliitikat mõjutavad suurettevõtjad, et oma turuosa kaitsta,” taunib Hinrikus ja ütleb, et üks markantsemaid näiteid uuele vastutöötamisest on Uber taksoäpi tõrjumine Prantsusmaal ja Belgias. Ka Skype koges tele­komide blokaadi. “Oluline oleks see ümber pöörata ja hakata mõtlema väga radikaalselt, mida on vaja teha, et väikeettevõtlust suurendada. EL võiks rohkem kuulata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete häält,” ütleb ta.

Probleemi lahendus on hariduses. Suure tööpuuduse probleemi hakkaks Hinrikus lahendama haridussüsteemist. Väidetavalt on 47% praegustest töökohtadest 20 aasta pärast kadunud, kuna töö teevad ära arvutid. “Mida me ette võtame? Kuidas peab haridussüsteem kohanema?” küsib Hinrikus, kelle sõnul on jabur, et osa Euroopa keskkoolilõpetajatest ei oska isegi arvutiga ümber käia, seda ajal, mil IKT-tööjõudu on igal pool vaja järjest rohkem.

Euroopa Liit on Hinrikuse arvates just sobiv institutsioon, mis suudab pikemalt ette mõelda, ehkki siingi on valimistsüklid.

Hinrikuse sõnul võiks pakkuda rohkem ettevõtlusharidust, et vähendada hirmu äritegemise ees. “Kui noori rohkem koolitada ja julgustada, kuni selleni välja, et iga keskkoolilõpetaja on läbi teinud oma näidisettevõtte või esimese pankroti, oleks selle mõju ühiskonnas väga suur,” pakub ettevõtja.

Ühisturu ühtsust ei ole. Hinrikuse meelest kätkeb Euroopa Liidu 500 miljoni tarbijaga ühisturg endas suuri võimalusi, kuid praegu toimib see vaid näiliselt. Nii eestlased kui ka rumeenlased on kogenud piiranguid tööjõu liikumisele, käibemaks on riigiti erinev ja nõuab firmalt erinevate hinnakirjade haldamist. Ühisturu ühtsust ei ole.

Hinrikuse hinnangul tuleks küsida, kas tegelikult on ikka toetust reeglitele, mis ei võimaldada toru­mehel enne pikka ooteaega leket parandama tulla, kuna tööaeg on rangelt reglementeeritud, või mis keelavad pühapäeval poest televiisorit osta.

“Lihtsustada on vaja,” ütleb ettevõtja, kes muudaks ka tööjõu vaba liikumist. Sellele on tekkinud vastasseis, millest ammutavad toetust eurovastased. “Pikas vaates on kõigile kasulik, kui ühisturg reaalselt eksisteerib ja toimib. Kui on probleemid, tuleb need lahendada, mitte kogu liidu vastu töötada.”

Hinrikus peab Euroopa jaoks väga positiivseks sammuks hiljutise võrguneutraalsust tagavate seaduste vastuvõtmist. Seadused ei võimalda telekomidel mingit tüüpi internetirakendusi blokeerida. “Vaja on hoolitseda, et internet jääks neutraalseks keskkonnaks, kus ükski riik ega võim ei saaks kasvu takistada,” on ta korraga nii rahul kui ka murelik.

Eesti e-kodaniku idee tõotab tulu. Eesti majandusele võib tema sõnul suur kasu tulla arendamisel olevast e-kodaniku ideest, mis võimaldaks Eesti ID-kaarti taotleda ka mitte­kodanikel. Pikem plaan on teha ettevõtte asutamine Eestisse väga lihtsaks – kõik vajalikud toimingud saaks ära ajada internetis. “Tegelikult võiks kogu Euroopa sellist asja teha,” arvab Hinrikus.

Küsimusele, kas vajame rohkem Euroopat, vastab ta, et pigem vajame targemat Euroopat.

Tema sõnul on liit teinud hästi, kui on andnud  innovatsiooni- ja teadusraha projektidele, mida erasektor ei rahastaks, kuna need on liiga kallid või ajamahukad. Teine positiivne näide on Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis panustab Euroopa riskikapitali kogukonna arendamisse. Fond on investor enamikus Euroopa riskikapitalifondides.

“See on suurepärane ja seda ei pea liikmes­riigid kordama,” ütleb Hinrikus. Samas nende asjadega, kus parim pädevus on kohapeal, ei peaks tegelema Euroopa Liit, arvab ettevõtja.

Aga tagasi TransferWise’i juurde. Esimesed miljard naela on TransferWise juba vahendanud, hoides klientidele teenustasudelt kokku 45 miljonit naela. Viie aasta pärast on miljard naela ehk juba päevakäive, seab Taavet Hinrikus lati paika.

 

Tasub teada

  • 11 päeva valimisteni

25. mail on Euroopa Parlamendi valimised.
Äripäev avaldab Bonnieri majanduslehtede ühistöös seitsmes riigis intervjuud suuremate parteide juhtkandidaatidega Euroopa Komisjoni presidendi ametisse (vt 13. mai Äripäevast) ning ühe ettevõtjaga igast riigist.
Projektis osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Þinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola).

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2014, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing