Haridus välismaalt annab tööturul eelise

Ettevõtja Enn Veskimägi hinnangul on välismaal hariduse omandamisel mitmeid kasulikke aspekte. “Esiteks parem haridus, teiseks laialdane suhtlusvõrk ning kolmandaks keeled ja rahvusvahelised kontaktid,” ütles ta.

Tema tütar Vreni ja poeg Vegerd omandasid hariduse võõrsil. Vegerd Veskimägi omandas viie-aastase bakalaureusekraadi tsiviilehituse vallas USAs Californias, University of the Pacificus ja hiljem Hollandist Delfti Tehnoloogiaülikoolis magistrikraadi naftainsenerinduse (petroleum engineering) alal. Ka viimased viis gümnaasiumiaastat möödusid mehel Barcelonas ning ta arvab, et erinevates kultuurides elamine ja õppimine on muutnud ta eluliselt aktsepteerivamaks,  avardades seejuures ka tema silmaringi.

Veskimägi tütar Vreni lõpetas nelja-aastase bakalaureuseõppe rahvusvaheliste suhete alal USAs San Diegos ning on praegu magistrantuuris Venemaal rahvusvahelise energeetika alal. “Kogemus, mille välismaal õppimine annab, on hindamatu,” sõnas ta, lisades, et lisaks laiemale avatusele, laiemale silmaringile ja rahvusvahelistele kontaktidele on fantastiline keelebarjääride kadumine ning sellega kaasnev vabadus.

Lapsed tahtsid piiri taha õppima. Veskimägi sõnul tuli initsiatiiv välismaale söösta lastelt. “Esmane initsiatiiv oli Vegerdi enda poolt, mida mul ei olnud võimalik mitte toetada,” kinnitab ta. Venna kogemus ning soov tõestada endale, et saab võõras keskkonnas iseseisvalt hakkama, inspireeris ka Vrenit.

Praegu Norras Statoil ASAs ühe nafta- ja gaasivälja tootmisinsenerina töötava Vegerd Veskimägi sõnul on tänapäeval vanemal põlvkonnal ette näidata parem praktiline kogemus ja noorematel tihtipeale teoreetiline pool ning uuendusmeelne mõtlemine. Edukas ja suures firmas on vaja mõlemat. “Maailma tööjõuturul on toimumas nii kiired muutused, et raske on öelda, kas sellises olukorras, kus magistri lõpetanud on töötud, suudab kõrgharidus säilitada hetkelise väga populaarse taseme,” arutleb ta. Tema arvates suudab mõni infotehnoloogia spetsialist kindlasti ka ilma ülikoolihariduseta läbi lüüa, mõnel teisel aga on vaja teatavat distsipliini, mille arendajaks tihti just ülikoolis käimine ja sealne õppetöö on.

 

Hea haridus maksab mitme auto hinna

Valik õppemakse, eurot aastasSan Diego Ülikoolis ca 28 000University of the Pacific Californias ca 28 000Hollandis Delft University of Technology – 1,906Harvard Business Schoolis – 42 000, koos erinevate tasude-kindlustusega kuni 65 000

 

Kuidas minna piiri taha tarkust nõutama?

Omal käel minnes saavad kooli otsinguil ja dokumentide ajamisel aidata nii kodu- kui ka vastuvõttev kool. Vajalikud dokumendid leiab välisriigi kooli välissuhete osakonna leheküljelt.Lisaks omal käel minemisele pakuvad õpirändevõimalusi õpilasvahetusfirmad, mis pakuvad lühemaid keelelaagreid, suvekursuseid ning semestripikkuse ja akadeemilise aasta vahetusi.Programmid on tasulised ja Euroopasse on odavam minna kui teistele mandritele. Majutamine toimub enamasti kohalikus peres.Enne välismaale minemist tasub täita tööleht enda oskuste ja võimete hindamiseks.Otsuse välisriigis läbitud gümnaasiumiõpingute tunnustamise kohta Eestis teeb kooli õppe­nõukogu võrreldes välisriigis läbitud õpinguid Eesti õppekavaga.Kui on plaan välisriigis õppida gümnaasiumi viimase aasta, tasub eelnevalt järele uurida, kas saadav tunnistus või diplom võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele ka Eestis.Tavapärase keskharidust tõendava dokumendi kõrval saab mitmest Euroopa koolist taotleda ka rahvusvaheliselt ühtlustatud õppekava lõpetamisel antavat International Baccalaureate (IB) diplomit. See võib sobida näiteks siis, kui keeleoskus ei ole piisav tavapärases haridussüsteemis õppimiseks. IB puhul ei ole probleemiks alustada õpinguid ühes riigis ja lõpetada hoopis teises, sest õppekava sisu ja struktuur on kõikjal maailmas ühesugused. Õpet pakuvad vaid erakoolid ning õppemaks võib seal olla tunduvalt kõrgem kui riigikoolis. Eestis pakub võimalust minna välisriiki IB diplomit taotlema firma Evenor.

Välismaal kutsehariduse omandamiseks on kaks võimalust: kas läbida välisriigis terve kursus või ainult osa sellest. Mõlemal juhul tekib teatud raskusi, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest.Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana. Erineb ka kutseoskuste omandamise viis – see võib toimuda täies ulatuses töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal toimub koolitus nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas.Kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile.Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb endale selgeks teha enne välismaiste õpingute algust. Enamikus Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega.Eestis tegeleb välisriigi haridust tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused, akadeemilised õiendid jm) hindamise ning dokumentidega tõendatud kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, tiitlid, diplomid) vastavuse määramisega Eesti süsteemi ENIC/NARIC Keskus.

Tudengitele välismaise praktika ja õppimise vahendamisega tegelevad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid – näiteks AIESEC ja BEST. AIESEC vahendab välispraktika võimalusi äri-, majanduse-, tehnoloogia- ja haridusalal ning BEST tehnilistel erialadel. Praktika kestus võib ulatuda viiest nädalast kahe aastani.Lisaks vahendab sihtasutuse Archimedes hariduskoostöö keskus Euroopa elukestva õppe programmi kaudu tudengeid välismaale praktikale 3–12 kuuks.Samuti vahendavad välisriiki praktikale erafirmad. Näiteks Evmar pakub erialase praktika programmi Ameerika, Euroopa või Uus-Meremaa suurfirmadesse 1–18 kuuks, et omandada erialased praktilised töökogemused välismaa firmas, rakendada oma teadmisi praktikas ning saada uusi teadmisi ja oskusi väliskolleegidelt.

 

Välismaale õppima – kas haridus müüb?

Lisaks hindamisele, kas eriala kaalub ka tööjõuturul, vii end kurssi võimalike sihtriikide eripärade ja elukallidusega.

Ära osta põrsast kotis. Kuna tegemist on suure investeeringuga, soovitavad nad võimalusel ka enne kohale sõita ning keskkonda ja programmi lähemalt uurida – see võib hiljem säästa palju raha, vaeva ning annab valikule teatava kindluse.

Aega kulub palju. USAs õppida soovijatel tuleks alustada juba väga varakult, sest tihtipeale on paberid vaja sisse anda juba 8–9 kuud enne õppeprogrammi algust. Enamik välismaiseid ülikoole eeldab ka tasemetestide läbimist, mille järgi seatakse kooli pääsejate valik.

Valmistu end tõestama. Vreni Veskimägi võeti Ameerikas ülikooli vastu TOEFL-testi, essee ning keskkooli lõpuhinnete ja eksamitulemuste alusel. Lisaks pidi ta põhiainete kõrvalt esimesel kahel õppeaastal võtma matemaatika, füüsika ja bioloogia tunde. Venemaale magistriõppesse suundudes oli vaja saata bakalaureuse diplom koos lõpuhinnetega, GPA (hinnete keskmine), CV ning eelmise ülikooli õppejõudude soovituskirjad ja viimaks tuli läbi intervjuu. See võtab kuid. Vegerdil tuli lisaks TOEFL-testile USA ülikooli sisseastumiseks läbida ka tuntud SAT-test (lugemine-kirjutamine inglise keeles ja matemaatika). Ka Hollandis sisse astudes olid vajalikud soovituskirjad õppejõult ning essee selgitamaks kooli ja erialavalikut.

Ühiselamu aitab sisse elada. “Soovitaksin esimese aasta ühiselamut, see aitab kergemini sisse sulanduda ja uusi sõpru leida,” soovitas Vreni esmakursuslastele. Hiljem võib mitme peale korteri rentida, mis võib osutuda soodsamaks kui ühiselamu. Paljud organisatsioonid aitavad leida välismaal nii ülikoole kui ka elamist ja abi võib olla ka sotsiaalvõrkudest.

Tööga ei maksa arvestada. Kui Eestis on tavaline ülikooli­õpingute kõrvalt töötamine, siis välismaal see nii lihtne pole ja sellega tuleb õpingute eelarvet koostades arvestada. Vegerdi sõnul olid õpingud, kodutööd, projektid suur osa tema päevast: “Kui laupäeva vabaks võtsin, tuli pühapäev raamatukogus või inseneeria arvutiruumis veeta, õppimist oli palju.” Lisaks olid Hollandis magistri­õpingud veelgi raskemad ning ülikooli kõrvalt töötanud ei suutnud magistrikraadi nominaalajaga omandada. Ka tööandjad võivad ilmse põhjuse puudumisel vaadata üle nominaalaja veninud õpingutele halva silmaga. Vreni sõnul oli USAs loengutes käimine kohustuslik, mis tähendas lisaks koolitööle iga tööpäev 5–6 tundi loenguid.