Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks palgajuhend, mida ei austata?
Mitu riigiasutust maksab töötajatele töötasu väljaspool palgajuhendi palgaastmestikku. Tekib küsimus, milleks siis üldse juhendit kirjutada, kui sellest kinni ei peeta.
On arusaadav, kui reeglit kinnitab erand, kuid erand ei tohiks muutuda normiks. Kui töötaja tõesti ei ole valmis enam väiksema palgaga töötama ning samal ajal pole võimalik teda asendada samaväärsete oskuste ja kogemustega inimesega, siis saan aru, miks tuleb rakendada alternatiivi.
Süües kasvab isu. Kahetsusväärselt käituvad näiteks riigikohus ja terviseamet, kes õigustavad normidest väljumist hilisema jokitamisega. Enne tuleks ikka kirjutada juhend ja siis määrata vastavalt sellele palku, mitte vastupidi.
See annab halba eeskuju teistele. Ja ärgem unustagem, et süües kasvab isu.
Riigiasutused võiksid teada, et avalikkus hoiab nende tegevusel silma peal, olgu nad siis eeskujud või patuoinad.
Olukorras, kus riigiametnike palgaraha tuleb maksumaksjatelt, võiks arvestada, et iga väiksemgi rikkumine võtab erasektoriga võrreldes kordades suuremad mõõtmed, sest tegemist on riikliku tasandi ühisosa, mitte ainult ametnike või riigijuhtide omavahelises mängukastis toimuvaga.