Schulz valmis väikefirmasid aitama

1321-aripaev 13. mai 2014, 08:32

Sotsiaaldemokraatide esinumber Euroopa Komisjoni presidendi kohale Martin Schulz pakub Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tugevat abikätt.

Hiljuti Kreekat külastades nägi Euroopa Parlamendi president ja sotsiaaldemokraatide kandidaat Euroopa Komisjoni juhi kohale, Martin Schulz, kui raske on ettevõtetel rahastust saada, et toita majanduskasvu ning luua töökohti, millest on hädasti puudu.

Kreeka kaubanduskojas nägi ta enda sõnul tervet nimekirja sadadest Kreeka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalikest investeeringutest.

"Neil oli Egiptuse ja Türgi sündmuste pärast viimaste aegade üks parimaid turismihooaegu. Et turistid jätkaks tulemist, tuleks praegu investeerida hotellidesse, teenustesse, saartevahelisse transporti," ütles Schulz.

Need investeeringud ei saa aga ilmselt kunagi teoks.

"Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tahaksid investeerida teenuste ja infrastruktuuri parandamisse, mis looks töökohti, kuid neil ei ole selleks ekstra krediiti. Nõrgad pangad raha ei laena ja välispangad Kreekasse ei tule."

See on Shulzi sõnul elav märk, et laenuraha nappus jätkuvalt majanduskasvu tagasi hoiab.

"Majanduse alustala - väikeettevõtluse suurim probleem on juurdepääs laenurahale. Nad tahavad investeerida ja inimesi palgata, kuid ei saa, sest nad ei saa laenu," ütles ta.

Nii on ta valmis väikeettevõtetele abikätt ulatama, tingimusel, et nad loovad uusi töökohti.

"Ma arvan, et väikeettevõtted, mis investeerivad ja palkavad noori inimesi, peavad saama vabaks mistahes koormatest," ütles Schulz, lisades, et ta on avatud väga erinevatele ideedele, eriti mis puudutavad start-up ettevõtteid ja digitaalse turu ettevõtteid.

"Soodsamad intressimäärad, pikemad laenu tagasimakse tähtajad, ajutine leevendus haldus- või maksukoormuse osas. Need on kõik instrumendid, mida meil tuleb arutada. Kuid need peavad alati olema seotud kohustusega palgata inimesi juurde," ütles ta.

Kõik see ei ole veel lahendus Euroopa firmade põhiprobleemile, et rahastust on raske saada, möönab Schulz. Euroopa Keskpanga aprillikuu laenutingimuste ülevaade näitab, et nõuded väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele püsivad karmid.

Schulzi sõnul ei saa seda kuidagi aktsepteerida, et pangad hoiavad ikka veel kinni maksumaksja rahast, mis aitas mitmed pangad päästa, selle asemel, et see raha reaalmajandusse edasi suunata. Sel põhjusel peab Euroopa Liit välja pakkuma alternatiivi.

"Minu ettepanek on arendada Euroopa Investeerimispangast selle praeguse laenuvõime ja struktuurivahendite kombineerimise teel arengupank väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks," ütles ta, lisades, et see peaks olema järgmise komisjoni esimene vastus laenupõua leevendamiseks.

Teine poliitiline lahendus oleks kogu eelarve ja rahanduse korrastamise süsteem ümber mõelda, et parandada riigi rahandust moel, mis viib ühtlasi majanduskasvu taastumisele," ütles Schulz

"Meile öeldi, et rahanduse korrastamine toob investorid tagasi, kuid seda ei juhtunud ja kindlasti ei juhtunud seda kriisiriikides."

Schulz rõhutab, et tema ettepanek ei ole hüljata Maastrichti lepingu reeglid.

"Lepingu ja 3 protsendi nõude (eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst - toim.) üle ei saa olla mingeid läbirääkimisi, küll aga ajaraamistiku ja tõlgendamise osas. Mis kujutab endast investeeringut tulevikku ja mis on eelarves võlg."

Selle asemel pakub ta välja avada Euroopa stabiilsus- ja kasvupaktis uus peatükk, mis looks liikmesriikidele täiendava tuluallika.

"Pakti nimi on stabiilsus- ja kasvupakt, aga me räägime eranditult stabiilsusest. Me peame rääkima kasvust ja kui me räägime kasvust, tuleb meil rääkida riigieelarve tuludest. Me ei päästa eelarvet kunagi üksnes kärbetega, ilma kasvu ja tuludeta," ütles Schulz ja viitas Euroopa ühtsele maksupoliitikale maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks.

"Minu ettepanek on, et maksu saab riik, kus kasum on teenitud. Maksud tuleb maksta oma riigis. Kui oled rahvusvaheline firma, teenid hiigelkasumeid, kuid makse ei maksa."

Aga ehkki potentsiaal on tohutu - analüüsid näitavad, et aastas jääb maksudest kõrvalehoidmise tõttu laekumata kuni 2 triljonit eurot, ei terenda kuskilt ühtset maksupoliitikat.

Mis aga terendab, on Euroopa Komisjoni poolt seatud energiaeesmärgid, mis loovad aastani 2030 ELi energiapoliitikale raamistiku. Neid eesmärke on palju kritiseeritud selle eest, et need kahjustavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Martin Schulz ei nõustu, et need tööstuse konkurentsivõimet kahjustavad.

"Kui me suudame investeerida uurimis- ja arendustegevusse energiatõhususe suurendamiseks ja arendada välja vastavad tooted, oleks see Euroopa tööstusele järgmine positiivne tõuge," ütles Schulz.

Artikli autor on Taani majanduslehe Börsen poliitikatoimetaja Mads Brandstrup.

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola).. Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2014, 12:37
Otsi:

Ava täpsem otsing