Euroopale sobib Rootsi stsenaarium

15. mai 2014, 00:00

Võlakriis on andnud Euroopale olulise õppe­tunni ja tänu ulatuslikele struktuurireformidele ollakse nüüd tugevama kasvu teel, arvab Rootsi üks mõjukamaid tööstureid Leif Johansson. Samas hoiatab ta ohtlike poliitiliste arengute eest.

Pärast aastaid kestnud sügavat majanduskriisi on Euroopa Liit jõudnud kriitilisse pöördepunkti, mistõttu on need valimised Euroopas kõigist eelmistest olulisemad.

“Euroopa Parlamendil on rohkem võimu kui kunagi varem ja sel põhjusel on tähtis valimistel osaleda. Oluline on, et saaksime parlamenti tugevad grupid, mis on konstruktiivsed ja tahavad ELi arendada,” ütleb Johansson, kohtudes intervjuuks Stockholmi kesklinnas.

Leif Johansson nimetab ennast tõeliseks ­Euroopa sõbraks. “Sündisin 1951. aastal ja kuulun põlvkonda, kes alustas oma karjääri, reisides raudsest eesriidest lõhestatud Euroopas. Näen praegugi Euroopa Liitu kui rahuprojekti, mis on loonud oma kodanikele fantastilised võimalused vabalt üle riigipiiride liikuda,” ütleb ta.

Euroopa pole allakäigul. Intervjuu toimub ajal, mil USA farmaatsiafirma Pfizer tahab üle võtta ­Briti-Rootsi konkurenti AstraZenecat. AstraZeneca nõu­kogu esimees Leif Johansson ja teised nõu­kogu liikmed lükkasid 76,7 miljardi euro suuruse pakkumise tagasi.

Võitlus firma üle, mille palgal on Rootsis 6000 ja mujal ­Euroopas veel 12 000 töötajat, on justkui järjekordne näide Euroopast kui languses maailmajaost. Taas võib üks teadmismahukas firma ­Euroopast lahkuda.

Johansson selle pildiga ei nõustu. “Ma arvan, et see on naeruväärne. Ma ei arva, et on kuigi palju inimesi, kes tegelikult nii mõtlevad. See on lihtsalt mingi enesepiitsutamine, mida harrastatakse. Sealsamas istume siin Euroopas reede õhtul oma veiniklaasi taga ja leiame, et elu on ikka päris ilus. ­Euroopa on teaduse tasemelt ja elukvaliteedilt üks parimaid piirkondi maailmas,” ütleb ta.

Johansson tahaks säilitada kontrolli Astra­Zeneca üle Euroopas ja Rootsis, kuid märgib, et on vale pimesi vaid omaniku asukohale keskenduda. “Toetan igati ka Ameerika firmade ülesostmist Rootsi firmade poolt. Volvo esindajana olin ise seotud USA ühe suurima veokitootja ülevõtmisega. Samuti suurimate Prantsuse ja Jaapani tootjate ülevõtmisega. Selle asemel, et muretseda kuuluvuse pärast, peaksime keskenduma konkurentsivõimele,” ütleb Johansson.

Millises seisus on valimisteks valmistuv Euroopa Liit? Johansson on optimistlik. “Usun, et oleme paranemise teel. Paljud kriisis enim kannatanud riigid, nagu Hispaania, Itaalia, Iirimaa ja Portugal, on käivitanud suured struktuursed reformid, mille mõju pole veel avaldunud,” ütleb ta.

Paljude ELi kriisiriikide viimase nelja-viie aasta üleelamised sarnanevad Rootsi 1990. aastate kogemusega, leiab ta. Tollal oli Rootsi peaaegu pankrotis, riigi võlg aina kasvas ja intressimäärad samuti, kinnisvaramull oli lõhkenud ja riigis valitses suur tööpuudus.

“Rootsi majandusnäitajad ei erinenud 1990. aastatel kuigivõrd Kreeka omadest, kui seal kriis puhkes. Täna on Rootsil tugev majandus ja konkurentsi­võimeline ettevõtlussektor,” ütleb ta.

Johanssoni sõnul on sellest lihtne õppetund, et majandus tuleb hoida tasakaalus. “See on tugeva majanduskasvu kõige olulisem alus. Pidev 7–8% suurune eelarvedefitsiit viib lõpuks olukorda, kus võlgu ei ole enam võimalik refinantseerida.”

Siiski on hulgal riikidel veel palju struktuurseid reforme teha, eriti Prantsusmaal. “Isegi Euroopa Liidus, kus tööta on 26 miljonit inimest, on konkurentsivõime tõstmiseks võimalik palju ära teha,” ütleb Johansson ja tõstab esile kolm valdkonda.

Esiteks energiapoliitika. “Euroopa Liidul tuleb ehitada energiavarustuseks ühtne infrastruktuur, mis hõlmab ühtse elektri- ja maagaasivõrgu. Võrgud peaksid olema integreeritud ja võimelised tootmist tasakaalustama ning tagama stabiilsed tarned.”

Teiseks ühisturg. ­“Euroopa ühisturg on olemas olnud peaaegu 30 aastat. Firmad, mida olen juhtinud, nagu Electrolux ja Volvo, on tänu sellele konkurentsivõimet kasvatanud. Nüüd tuleb ühisturgu laiendada ka teenustele ja digitaalsfääri,” ütleb Johansson.

Kolmandaks teadus ja haridus. “Aastaks 2025 on Euroopas puudu umbes 500 000 inseneri. Meil tuleb rohkem innustada noori inseneriks õppima ning võtta vastu vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid mujalt maailmast. Kui investeerime haridusse ja teadusesse, loome dünaamilise majanduse.”

Euroopa Parlamendi valimiste eel teevad ­Johanssonile muret paljudes riikides, sealhulgas Rootsis, pead tõstvad natsionalistlikud ja ksenofoobsed jõud. “Üks Euroopa suurematest saavutustest teise maailmasõja järel oli natsionalismi selja taha jätmine ja keskendumine koostööle. Meil ei ole midagi võita sellest, kui lukustame end igaüks eraldi Euroopa erinevatesse nurkadesse,” ütleb Johansson.

Ta ei toeta ka tugevaid euroskeptilisi vaateid, kus mitmed äriringkondade esindajad kaebavad ELi reeglitekoorma pideva kasvu üle.

“ELi keerulised keskkonnareeglid võivad mõnda ärritada, kuid mina nende hulka ei kuulu. Olukord ei oleks parem, kui meil oleks 28 komplekti erinevaid reegleid. Mida rohkem reguleerimist ELi tasandil, seda parem, sest vastand oleks killustumine,” ütleb ta.

Milline on Euroopa Liit viie aasta pärast? Johansson arvab, et Euroopa kerkib majanduskasvu redelil senisest kiiremini.

“Ma usun, et paljud on selgeks saanud sama õppetüki, mis meie saime Rootsis 1990. aastatel – et ei saa lõpmatuseni laenama jääda. Kui majanduskasvu toibumine riikides, nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Portugal, on sarnane Rootsi arenguga viimasel 20 aastal, ei ole see üldse paha stsenaarium,” arvab ta.

 

Pane tähele

  • 10 päeva valimisteni

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail.
Artikkel ­ilmub ühis­projektis, kus osalevad Bonnieri majanduslehed Dagens ­Industri ­(Rootsi), Kauppa­lehti (Soome), ­Börsen ­(Taani), ­Äripäev (Eesti), ­Finance ­(Sloveenia), ­Verslo ­Žinios (Leedu) ja Puls ­Biznesu ­(Poola).
Avaldame intervjuud parteide esinumbrite ja ühe ­ettevõtjaga igast riigist.
Loe eelmisi artikleid 13.05 ja 14.05 Äripäevast.

 

Kes on kes

  • Leif Johansson

sündinud: 1951

Praegu:
AstraZeneca ja Ericssoni nõukogu esimees
Euroopa Töösturite Ümarlaua esimees

Varem töötanud:
1997–2011 AB Volvo president ja tegevjuht
1994–1997 Electroluxi president ja tegevjuht
1991–1994 AB Electroluxi president
1988–1991 Electroluxi ase­president

 

 

Tasub teada

  • Rootsi

Elanikke  9,7 mln
SKP aastal 2013 382,5 mld eurot
Valitsuse majanduskasvu prognoos: 2,5% aastal 2014 ja 3,6% aastal 2015.
Keskmine brutokuupalk 2012. aastal 3140 eurot
Bensiiniliitri hind (95) 1,5 eurot
Korteri keskmine m2 hind pealinnas 4500 eurot
Peaminister Fredrik ­Reinfeldt, Mõõdukate partei, liberaalkonservatiiv
Euroopa Parlamenti valitakse Rootsist 20 saadikut
Peamised valimisteemad: keskkond ja energiapoliitika, töötus, ekstremistlike parteide esiletõus Euroopas, ­Ukraina kriis ja Euroopa Liidu vajalikud sammud

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2014, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing